Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Folgiklubi kolmekuningapäeval - 6. jaanuaril Vilde Tervisekohvikus

2012-01-04T15:24:00.001+02:00

Tartu Folgiklubi kolmekuningapäeval - 6. jaanuaril Vilde Tervisekohvikus

Kolmekuningapäeval on Tartu Folgiklubi ringmängutunnis Eva Väljaots ja Ülle Paltser, autoritunnis Lauri Õunapuu, tantsutunnis Jaagup Kippar ja Ülo Saaremõts.

Tartu Folgiklubi kutsub reedel kell 18 kõigepealt ringmängutundi: kutsume peresid lastega mängima ringmänge ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.

Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates “Folgialbum”.

Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.

Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.

Vaata ka:

www.traks.ee/folgiklubi

http://www.facebook.com/events/181738148582663/

Tartu Folgiklubis Meelika Hainsoo, Tarmo Noormaa, muinasjutu meisterdamine

2011-11-30T15:37:00.001+02:00

Järgmine Tartu Folgiklubi algab 2. detsembril kell 18 Vildes. Kavas:

lasteüritus “Mängime ja meisterdame muinasjuttu”, autorilaulik on Meelika Hainsoo, tantsumuusika teeb Tarmo Noormaa.

Algkoolilastele suunatud tegevusõhtu "Mängime ja meisterdame
muinasjuttu" läbiviijateks on loovpedagoog ja muinasjutuvestja Anneli Vilbaste
ning käsitöömeister Raili Hollo. Lapsed kuulevad ühe rahvaliku muinasjutu, saavad
jutukohased rollid, täidavad kuulduga seostuva käsitööülesande ja
mängivad muinasloo jutuvestja eestvõtmisel ühiselt läbi. Muinasloo, mängude, laulude ja käelise tegevuse ideede allikana kasutame Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatud pärimust.

Autoritunnis on laval Meelika Hainsoo (laul, hiiu kannel, väikekannel), keda intervjueerib Ants Johanson. Laulja ja viiulimängija Meelika Hainsoo on kõige laiemalt tuntud kui ansambli Vägilased juhtfiguur. Samuti on ta läbi viinud Tallinna tantsuklubi ja õpetanud pärimustantsu Viljandi kultuuriakadeemias, mänginud paljudes kooslustes, näiteks ansamblites Strand Rand, Wirbel, Lepaseree.

Nagu kombeks, lõppeb Tartu Folgiklubi traditsiooniliste tantsudega elava muusika saatel: seekord teeb tantsumuusikat noor lõõtsalegend Tarmo Noormaa (laul, lõõtspill), tantsud näitab ette Tiinamai Keskpaik.

Tartu Folgiklubi korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Lisainfo: Liina Vainumetsa, 58115252

www.traks.ee/folgiklubi

teate koostas Liina Vainumetsa

30.11.11

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi avalik kiri Tartu linnavolikogule

2011-11-08T17:07:00.001+02:00

Avalik kiri Tartu linnavolikogule

Austatud Tartu linnavolikogu saadikud,

MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsus 4. novembril 2011. aastal kokku Tartu rahvakultuuri ümarlaua, millest võttis osa 18 Tartu erinevate kultuurivaldkondade spetsialisti. Üheks ümarlaua teemaks oli Tartu Karlova gümnaasiumi ümberkorraldustega seonduv. Olukorrast andsid ülevaate kooli direktor Undel Kokk ja muusikajuht Annelii Traks.

Arutelu tulemusena jõudsime oma seltsis ühisele arusaamisele, et toetame Karlova kooli taotlust, et selle kooli gümnaasiumiosa jäägu alles, sarnaselt Miina Härma gümnaasiumile. Mõistame, et linn peab oma koolisüsteemi arendama, kuid palume erandit kõrvuti Härmakooliga just Karlova koolile – mitte lahutada Karlova põhikooli- ja gümnaasiumiosa järgmistel põhjustel:

1. Karlova põhikool ühendatuna gümnaasiumiga on tugistruktuuriks omakultuuris kahele koorikollektiivile – Tartu poistekoorile ja neidudekoorile Kurekell.

Suurkollektiivide ülalpidamine ja arendamine on kulukas ja töömahukas, seepärast tuleks suhtuda eriti suure ettevaatusega hästi toimivate struktuuride läbitöötamata restruktureerimisse. Kooli muusikaõpetajad teevad iga kooripoisiga individuaalset tööd, mida saab korraldada siis, kui õpilased on oma koolis.

Väärib austust, et Karlova kool on suutnud ka majandussurutise päevil hoida alal stabiilselt arenevad kõrgtasemel suurkollektiivid, mille järgi tuntakse Tartut ka mujal Eestis ja raja taga.

2. Me näeme Karlova koolil tulevikus suurt potentsiaali.

Miks säilitada just muusikakallakuga kool?

Muusika ei ole pelgalt kunst, see arendab lapse kommunikeerumisvõimet ja tõstab isiksuse sotsiaalset võimekust. Koolis on võimalik muusika süvaõppe läbiviimise kõrval arendada sotsiaalseid kallakuid, samuti loovmajanduse kallakut. Nendel aladel on praegugi tuntud Karlova gümnaasiumi vilistlased Erik Sakkov, Indrek Mustimets, Paavo Nõgene jt. Karlova koolis on saanud esimesed hääleseade tunnid Rahvusooperi lauljad Rauno Elp, Helen Lokuta, Alar Haak, vabakutseline Ivo Posti, Stockholmi Kuningliku Ooperi solist Alar Pintsaar jpt. Me soovime ka tulevikus saada eesti kultuurile ja ühiskonnaelule sama väärikat juurdekasvu.

3. Teeb muret, kui gümnaasiume jääb mõne aasta pärast puudu: sõnumid maailmamajandusest ei sisenda kindlustunnet, kas edaspidi leidub vahendeid uute koolide rajamiseks.

4. Ka riigieksamite edetabelis on Karlova koolil väärikas positsioon.

5. Igal koolil on oma hing, me toetame Karlova kooli hinge ja edasikestmist.

Haridus ja kultuur peavad käima käsikäes – haridus annab kultuurile jätkusuutlikkuse, kultuur lisab haridusele hinge ja juured.

Austusega, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Folgiklubi 7. oktoobril

2011-10-06T15:14:00.001+03:00

Tartu Folgiklubi kutsub ringmängudele, kontserdile ja tantsima taas reedel 7. oktoobril kell 18 Vilde I korrusele.

Oodatud on nii suured kui väikesed folgisõbrad. Pisipere saab kontserditüdimuse korral kolistada mängunurgas.

Tartu Folgiklubi algab ringmängutunniga, mida seekord veab Mikk Sarv, keda tunneme nii Rein Marani filmide muusika loojana kui arvukate filosoofilis-pärimuslike raadiosaadete ja artiklite autorina.

Autoritunni esinejaks on palutud Aleksander Sünter, kes tõi kaasa oma pereansambli. Esinejaga vestleb Ants Johanson. Aleksander Sünter on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia taustaga pärimusmuusik, kes praegu töötab samas õppeasutuses õppejõuna. Muusikuna tunneme Sünteri Sassi ansamblist Oort (www.oort.ee).

Kümme aastat tagasi asutas Sass Tartumaa rahvakultuuri keskseltsi (www.traks.ee), mille juures ta ise enam ei tegutse. Kuid just sellesama seltsi algatusel toimub ka Tartu Folgiklubi ning soovib oma asutajat 10nda sünnipäeva puhul tervitada.

Viimase aasta jooksul on Sass andnud rea kontserte oma autorilauludest ja esinenud pereansambliga.

Aleksander Sünteri pereansamblisse kuuluvad:

* Aleksander Sünter – laul, kitarr, lõõtspill
* Tiina Sünter – laul, klaver
* Hiie-Helena Sünter – laul, metallofon
* Liisa-Katariina Sünter – laul, parmupill
* Olev Mattias Sünter – laul, parmupill
Tartu Folgiklubi kontserdil on kaasategev:
* Toomas Jõks – elektriklaver

Tartu Folgiklubi lõpeb pärimustantsudega, mida õpetatakse kõigile soovijatele. Seekord mängivad lõõtspilli, kitarri ja laulavad Tartu muusikud Asso ja Meelis Int, tantsijaid juhendab Tiinamai Keskpaik. Vennad Indid ansamblist Vennakese laulavad merest, maast, armastusest, noorusest, isamaast ja nii mõnestki muust.

www.traks.ee/folgiklubi

täname: KULKA Tartumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital, ERR, Vilde, trükikoda Bookmill

Lisainfo:

Liina Vainumetsa

58115252

2011-10-06T15:10:00.001+03:00

Simunapäeva pärimuspäevad

Koolivaheajal kutsume 7-12aastaseid pärimushuvilisi lapsi meisterdama ja pilli mängima.

Simunapäeva-pärimuspäevad ERMis 24.-28. oktoobril 2011

Siim teeb sillad soode peale (Simuna khk)

24.-28. oktoobril kell 10:00-12:00 kutsume rahvakultuurihuvilisi lapsi vanuses 7-12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Meie linnalaagri teemaks on seekord simunapäev, mida on peetud hingedeaja lõpuks ja talve alguseks. Teeme üheskoos rahvalikku käsitööd, õpime väikekannelt, flööti, rahvalaule ja -mänge ning osaleme ERMi näituseprogrammis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal. Pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös.

Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Ansambel Triskele esitleb oma uut albumit “Kodavere laulud”.

2011-09-21T16:04:00.003+03:00

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert algab 24.septembril kell 15.00 Liivi Muuseumis. Esitlus Tartus on 30. oktoobril kell 14 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas.

Liivi Muuseum on Alatskivi vallas tegutsevaks vaimukeskuseks kujunenud kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalu. Plaadi projekt sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli kohalikku pärimust tutvustama. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ning seejärel sündis idee jäädvustada see heliplaadile. „Kodavere laulud” on salvestatud 2011. aasta suvel Liivi Muuseumi rehemaja kambris.

Plaadil kõlavas laulus „Veikene vaemupoiss” annab tooni pehmekõlaline vadja-taustaga ent venepärase intonatsiooniga Peipsiveere murrak. Albumil võib kuulda ka kaugemate kihelkondade murrakuid, mille rahvalaulikud on muiste Peipsiveere ja Kodavere kanti toonud.

Ansambel Triskele on oma varemilmunud albumite jaoks seadnud ja esitanud eranditult rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne album “Kodavere laulud” on peamiselt keskendunud regilauludele. Ansambli stiilis sulanduvad elavad muusikatraditsioonid, on tunda mõjutusi eri rahvaste pärimusmuusikast.

Heliplaadi valmimist toetasid kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ja Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu - sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine.

www.digifoorum.com/helikodu (helinäited ja plaadi kujundus)

Lisainfo: Toivo Sõmer 55671134

Tartumaal hakatakse ette valmistama kultuurikoda

2011-09-21T15:21:00.007+03:00

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” tulemusel peaks aasta 2012 kevadel tööle hakkama toimiv Tartumaa kultuurikoda. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt kaasfinantseeritava projekti esimene kohtumine-arutelu toimub 27. septembril kell 15 Tartus Seltside majas (Pepleri 27) ja on avatud kõigile huvilistele.

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” eesmärgiks on käivitada aprillis 2012 Tartumaa Kultuurikoda - maakondliku kultuurikorraldusele kaasa aitav kolmandat sektorit, avalikku võimu ja omavalitsuste kultuuritöötajaid ühendav koostöökogu. Projekti initsiaator on Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Augustis 2012 toimus avalik konkurss, mille abil pandi kokku kultuurikoja töögrupp. Töögrupp hakkab tegelema küsimustega:

Miks kultuurikoda vaja on?
Milline on loodav kultuurikoda?
Millega hakkab kultuurikoda täpsemalt tegelema?
Kes kuuluvad kultuurikotta?
Milline peab olema valdkondlik ja piirkondlik esindatus kultuurikojas?
Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse inimesed kultuurikotta?
Milline on kultuurikoja suhe avaliku võimu - maavalitsuse, omavalitsuste - esindajatega?

Konkursil osalesid ja töögruppi kuuluvad:
Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Vanemuise Selts
Merle Ilm, MTÜ TuleLoo
Liis Jaamets, Rannu rahvamaja
Tiina Konsen, Tartu käsitööklubi, Tiigi seltsimaja
Ülle Kool, MTÜ Amme Kannel
Eve Koort, Alatskivi keskkool
Meelis Külaots, Konguta rahvamaja
Kadri Leivategija, Tartu Heino Elleri nim. muusikakool
Madis Mikkor, Noor-Eesti loomekeskus
Mariliis Vanaisak, Rõngu rahvamaja, Kodukant Tartumaa
Toivo Ärtis, Kambja raamatukogu

Esimene töögrupi kokkusaamine on avalik. See toimub teisipäeval 27. septembril kell 15.00) Tartus, aadressil Pepleri 27.

Kokkusaamise kava on järgmine:
- Projekti "Kaasav kulturikorraldus Tartumaal" lühitutvustus (Margit Reinkubjas)
- Maakondliku kultuurikorralduse hetkeseisu analüüs (Astrid Hallik)

- Teiste maakondade kogemused (Järvamaa, Põlvamaa)
- Mis toimub kultuurikorraldusega riigi tasemel? (Eino Pedanik)
- Töögrupi liikmete ja konsultandi (Rait Talvik) tutvustamine
- Edasise tegevuskava kinnitamine

Oodatud on kõik huvilised, vajalik eelregistreerimine kuni 26.9.11 kell 17.00:
projektijuht Margit Reinkubjas 5226248 margit@infokratt.ee
(Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige)

24. septembril avab Tartus taas uksed rahvarõivakool

2011-09-21T15:21:00.002+03:00

24. septembril on Eesti Rahva Muuseumis esimene koolikell neile, kes on pääsenud rahvarõivakooli kaheaastasele kursusele. Rahvarõivakool on Tartus tegutsenud aastast 2004 ja muutumas aina populaarsemaks. Juba on olemas ka nimekiri neist, kes nõus ootama kaks aastat, et järgmisele koolitusele pääseda.

Rahvarõivakool on kaheaastane koolitus, tegutsemas seekord neljapoolse koostöölepingu alusel. Koostööpartneriteks on Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Jõgevamaa Koostöökoda. Jõgevamaa Koostöökoda on saanud toetusrahad PRIASt.

Rahvarõivakoolis valmistavad kahe aasta jooksul ühe rahvarõivakostüümi ja lisaks laiendavad oma rahvarõiva-alaseid teadmisi pikaajalise kogemusega õpetajate ja etnograafide abil.

Koolituse üheks eesmärgiks on lõpetajatest saada oma piirkonnas laia silmaringiga inimene, kes aitab ja nõustab vajadusel rahvarõivaste kandjaid (tantsu,- laulu jm kollektiivid) valida rahvarõivaid, teab ja osakab juhendada nende tellimise keerulist protsessi jms.

Õpetajateks on Rahvarõivakoolis Silvi Allimann, Virve Valtmann- Valdson, Piia Rand, Reet Piiri.

Vahekokkuvõtteid tehakse Rahvarõivakoolis Rahvarõivapäeval, mis on traditsiooniline kevadine õppepäev ERMis ja kuhu on oodatud kõik, kel huvi.

Lisainfo Janne Vaabla 5106341

Lõõtspillifestival ja Tartu Folgiklubi

2011-08-29T15:41:00.000+03:00

Tartu Lõõtspillifestival ja Folgiklubi toovad lõõtsadega elamused

Septembri esimesel nädalavahetusel toimub 18. Tartu Lõõtspillifestival, millele annab avalöögi Tartu Folgiklubi. Kui festival toimub kord aastas, siis Folgiklubi pakub pärimusmuusikat, tantse ja autorilaulu kord kuus läbi terve talvehooaja.

18. lõõtspillifestivali kontserdid toimuvad Tartus Vilde majas (Vallikraavi 4) ja õpitoad Seltside majas (Pepleri 27) 2.-4. septembril 2011. See on Tartu lõõtspillimuusikapäevadest välja kasvanud festival - eesti lõõtspillimängijate kokkusaamine ning erinevate maade lõõtspillimängijate kontserdid Tartus.

Lõõtspillifestivali kontserdid on intiimsed, väikestes kontserdipaikades ning suunatud lõõtspillimuusikat hindavale publikule. Korraldaja Kadri G Laube sõnul on festivali õhkkond võrreldes teiste folkmuusikafestivalidega eriline – lõõtspillipeole ei eksi juhuslikke külalisi. Iga festivalikülaline tuleb kontsertidele muusika, esinejate ja “meie oma pilli” pärast.

Intiimne on ka Tartu Folgiklubi, mille autoritunnis keskendutakse ühe muusikule, autorile, kelle juured on pärimuses ja kelle laulus-mängus tärkab loomingut. 2. septembri autoritunni külaline on Mari Kalkun, temaga vestleb Ants Johanson.

Festivali avalöögi, Tartu Folgiklubi alustab ringmängutund, kuhu oodatakse nii väikeseid kui suuri nädalavahetuse jaoks meeleolu looma. Sedakorda õpetavad ringmänge festivali peakorraldaja Kadri G Laube, tuntud lõõtspillimängija Aleksander Sünter ning viiuldaja Marju Varblane.

Festivali programm on kirev – lisaks eesti muusikutele saab kuulda külalisi Lätist, Leedust, Sloveeniast, Taanist, Venemaalt ja Rootsist. Mängitakse klassikalist muusikat, jazzi, erinevate maade rahvamuusikat. Lisaks eesti lõõtspillidele kõlavad bajaanid, karmoškad, akordionid ja bandooniumid.

Igal aastal on Lõõtspillifestivali raames ka tasuta õpitoad – lõõtspillimänguga alustajaid ja juba mängumehi oodatakse Seltside majas (Pepleri 27, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts).

Laupäeva keskpäeval saab Tartu kesklinnas kuulda üle poolesaja lõõtsaga pilli – Rüütli tänav ja Raekoja plats on kuulutatud paariks tunniks Lõõtspillitänavaks, kus igal nurgal ja pingil mängivad festivali esinejad ja külalised. Festivali üheks menukaimaks kontserdiks on Igamehekontsert, kus mängivad kõrvuti algajad ja edasijõudnud, õpilased ja õpetajad.

Kui festival lõppeb pühapäeval Tartu Kultuurkapitali Jüri Uppini nimelise stipendiumi väljaandmisega, siis Tartu Folgiklubi jätkab pärimuse lainel läbi terve hooaja – iga kuu esimesel reedel Vilde kohvikus. Autoritunnis esinevad sel hooajal veel Aleksander Sünter, Mikk Sarv, Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu, Sakarias Leppik, Heilo Aadla, Mart Johanson ja Mari Pokinen.

www.traks.ee/folgiklubi

www.lootspill.ee

Lisainfo: Kadri Giannakaina Laube – Tartu Lõõtspillifestivali peakorraldaja

tel. +372 511 7348

kadri<ät>lootspill.ee

Skype: kadriglaube

Liina Vainumetsa – Tartu Folgiklubi korraldaja

Tel 58115252

laagrisse<ät>gmail.com

Tartu Folgiklubi ja 18. Lõõtspillifestivali toetajad ja koostööpartnerid:

Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Tartu linn, SA Tartu kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusringhääling, Vilde kohvik, Hasartmängumaksu Nõukogu, Bookmill trükikoda, Eesti kirjandusmuuseum.

Helikodu esitleb Tartumaa rahvamuusika esikplaati

2011-07-21T13:33:00.000+03:00

Reedel 22. juulil kell 16.30-18 toimub Tartus Pirogovi platsil Maalinna laval stuudio Helikodu plaadi „Tartumaa Rahvamuusika I“ esitluskontsert, kus esinevad Johanson ja Vennad, ansablid Viislepp, Aroopia ja Triskele.

Album pealkirjaga “Tartumaa rahvamuusika” pakub linnulennulise valiku end Tartuga sidunud pärimuslaulikute lugudest, millest valdav osa on üles võetud stuudio Helikodu 2010-2011 kõige esimestel salvestussessioonidel. Meie eesmärgiks on üllitada esimene Tartumaa rahvamuusikat tutvustav CD ja Tartut ja maakonda esindav heliline visiitkaart. Kogumikul on esindajat 15 erinevat rahvamuusika kooslust, kuid heliplaat on alles Helikodu tegemiste algus – oodata on veel nii üksikesitajatele pühendatud albumeid kui kogumikke.

Siin astuvad üles lauljad ja ansamblid, keda kuuleme Tartut esindamas kõigil suurematel folgipidudel, samuti pärimusmuusikute noorim põlvkond. Just spetsiaalselt Tartu albumi jaoks on arhiividest leitud lugusid, mis räägivadki Tartust – „Tardo Liinast“, nagu ütleb siinne murdekeel.

Näiteks on Tartumaa rahvamuusika albumi üks põnev üllitis Lauri Õunapuu ja Lauri Sommeri ühine ettevõtmine esitada vanima Eesti soost luuletaja Puhja köstri Käsu Hansu tartu-võro murdeline nutulaul "Oh! ma waene Tardo Liin", mis räägib Tartu linna hävitamisest Põhjasõjas 1708. aastal Sellest kurvast laulust hoolimata on albumi üldine toon aga pigem rõõmus ja mänguline, mainekate rahvalualupuntide kõrval annavad värvi mõned salvestused lasteandamblitelt.

Albumi tehnilise kvaliteedi ja terviku loomisel tegid spetsialistid äärmiselt põhjalikku tööd, seega loodame siiralt, et tulemus on nauditav!

Stuudio Helikodu ongi loodud Tartumaa rahvamuusika salvestamiseks, tipptasemel salvestustehnika soetamiseks saadi toetus Kodanikuühiskonna Sihtasutuselt – täname!

Ansamblid ja lood albumil „Tartumaa rahvamuusika I“:

1. Liinats'uraq – Oh seda Tardo Liina

2. Väike Hellero – Kiigelaul

3. Ülemakstud Rentslihärrad – Miks?

4. Triskele - O nõse üles engeken

5. Ütsiotsõ – Süü karja

6. Väike Hellero ja lapsed – Lambamäng

7. Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann – Kui mina hakkan laulemaie

8. Lauri Õunapuu ja Lauri Sommer – Oh! ma waene Tardo Liin

9. Aroonia – Päike poega päälä ilma

10. Kaval Käsi – Londoni linnas

11. Angõrhain – Vanakura tants

12. Sinimaniseele – Imetegija

13. Viislepp – Tammeke, sa matal puu

14. Tsõdsõpujaleelo – Tille teopoiss

15. Johanson ja Vennad – Tuhat tänu

Helikodu on üks mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (TRAKSi) projektidest, nagu ka Maalinn, mis Hansapäevade ajal 22.-24. juulini Tartus Pirogovi platsil aset leiab.

lisainfo albumi ja Helikodu ja TRAKSi kohta:

http://www.digifoorum.com/helikodu/

Helikodu kunstiline juht Toivo Sõmer 55671134

Helikodu arendusjuht Meris Tammik 5162921

pressiteate koostas Liina Vainumetsa 58115252

TRAKS kutsub Tartus Hansapäevade ajal Maalinna!

2011-07-20T19:04:00.000+03:00

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (TRAKS) kutsub Tartus Hansapäevade ajal Maalinna!

22.-24. juulini toimub Tartus Pirogovi platsil Maalinn, kus kõlab pärimus- ja noortemuusika, saab tutvust teha seltsitegevuse, pillimängu, tantsu ja käsitööga. Tegevusi jätkub hommikust õhtuni nii väikestele kui suurtele. Terve pühapäeva on kõigile avatud tantsupõrand traditsioonilise muusika ja tantsuõpetajaga. Tantsupõrand, kontserdid ja Maalinna külastamine on tasuta!

Maalinn on avatud:

Reedel, 22. juulil kell 10.00-20.00

Laupäeval, 23. juulil kell 10.00-21.00

Pühapäeval, 24. juulil kell 10.00-17.00

Maalinnas saab valmistada nukke, puuloomi, ehteid, punuda paelu (pealekauba kallistusega), küsida nõu rahvarõivaste tegemisel, maalida savikujudele, uudistada sepatööd, kuulata Muinasjutuaias lugusid (kitsede seltsis). Eesti Rahvapärimuse Kool pakub Rahvamängude ja meisterdamiste õuetuba. Soetada saab käsitööesemeid, Peipsiveere hapukurki, suitsukala ja uhhaad, Uhti leiba, lasta graveerida ehetele ja küsida keskaegselt ennustajalt, mida tulevik toob. Seltsitegevust tutvustavad Kambja vald, Peipsiveere Kallaste Noortekeskus, SA Lõuna-Eesti Turism, Tartu Koduta Loomade Varjupaik, Uhti kõrts. TRAKSi pärimusring Kaval Käsi kutsub õppima pärimuspille ja lugusid Maalinna lavalt (torupill, väikekannel, viiul, hiiu kannel, laulud); TRAKSi muusikud ja tantsuõpetajad kutsuvad terveks pühapäevaks jalga keerutama tantsupõrandal. Lisaks eesti pärimusmuusikutele on kohal katalaani muusik ja tantsuõpetaja Marc August Muntanya.

Lavaesinejate hulgas on ka Kalevipoja Suveteater, mitu tantsutruppi, õhtuti esinevad noortebändid X-Panda ja KMS.

Maalinna kava laval:

Reede, 22.juuli

12:00 Torupillipooltund. Pärimusmuusik Kalle Sõber

12:45 Kalevipoja Suveteater

13:00 Margit Tali ans. Karupoegadega

13:30 Väikekandlepooltund. Pärimusmuusik Eva Väljaots

14:00 Viiuli ja hiiukandle pooltund. Pärimusmuusik Annika Oselin

14:40 Kalevipoja Suveteater

15:00 Rahvalaulud ja pillilood ühtelaulmiseks ja kaasaelamiseks

15:30 Tantsutrupp Flamante

16:30 "Tartumaa rahvamuusika 2011" plaadi esitlemine (Liinatsuraq, Viislepp, Triskele, Ütsiotsõ jt)

18:00 Tantsuselts Passion in Motion

18:30 Elva country-line tantsijad

18:40 Õed Šhahrazad

19:00 X-Panda

Laupäev, 23.juuli

12:00 Torupillipooltund. Pärimusmuusik Kalle Sõber

12:30 Elva Muusikakooli akordionistide ansambel

13:00 Väikekandlepooltund. Pärimusmuusik Eva Väljaots

13:30 Lauluansambel Mis sest

13:45 Kambja naisansambel Lüüra

14:00 Rahvalaulud ja pillilood ühtelaulmiseks ja kaasaelamiseks

14:30 Annika Oselin ja Kristin Tõnisson

14:45 Elva flamenko tantsijad

15:00 Iiri tantsu trupp Solas

15.30 Poola Klubi Polonez

16:00 Mustlastantsutrupp "Maljarka"

16:30 Rahvatantsurühm Upsijad

17:15 Tantsutrupp „Nii ja Naa“

17.30 Poola Klubi Polonez

18:00 Tantsuselts Passion in Motion

18:30 - Marc August Muntanya - katalaani tantsud ja laulud, sh. õpituba

19:00 KMS

Pühapäev, 24.juuli

Tantsupõrand

10:00 Kandled, torupill

11:00 Karmoškad

12:00 Lõõtsad

13:00 Viiulid

14:00Lõõtsad

15:00 Ühisjämm

Pilli mängivad Asso Int, Helen Kõmmus, Kadri Laube, Marju Varblane, Ülle Kool, Marc August Muntanya jt.

Tantse juhendab Maarja Hõrn abilistega

Info Maalinna kohta:

http://www.hansapaevad.ee/Maalinn_78.htm

Maalinna korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (TRAKS), projektijuht on Karmen Paavel (Puidak).

Lisainfo Karmen Paavel 5585691

karmenikas@gmail.com

pressiteate koostas Liina Vainumetsa 58115252

tartufestivalid@gmail.com

Improvisatsioon vanamuusikas

2011-05-25T21:35:00.000+03:00

Aeg: 28. mai, 14.00
Koht: Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9)
Juhendaja: Tõnu Sepp

Tõnu Sepp on käinud Tallinna Lastemuusikakoolis, Tallinna Muusikakoolis ja on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi flöödi erialal 1979. aastal. Vanamuusika osas on ta iseõppija. Oma teadmisi ja praktilisi kogemusi on Tõnu Sepp oma õpilastega järjekindlalt jaganud juba üle 30 aasta. Erilist tähelepanu on ta pööranud just laste õpetamisele. 1971. aastal hakkas ta esimesena Eestis vanamuusika-alast õpetust jagama Viljandi Lastemuusikakoolis. 1971. aastal asutas ta ka varajase muusika ansambli Viljandi Linnakapell, mida ta juhatas kuni 1989. aastani. 1982 pani Tõnu Sepp aluse Viljandi Vanamuusika Festivalile (tol ajal nimega Viljandi Vanamuusika Päevad), mille kunstiliseks juhiks ja korraldajaks ta oli kuni 1989. aastani. Alates 1992. aastast on ta töötanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi juures muusikakoolis, mille juhatajaks ta oli kaks aastat. Alates 1995. aastast juhatas ta samas meistriklassi, millest on välja kujunenud stuudio Vaikuse Muusika. Tõnu Sepp on koostanud ja välja andnud siiani ainukese arvestatava eestikeelse plokkflöödiõpiku. Kõigi nende aastate jooksul on Tõnu Sepp tegutsenud ka pillimeistrina – tema kätetööna on valminud lugematu hulk varajase muusika instrumente.

Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas. Juhendajateks on oma ala professionaalid, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel rakendatakse need võtted kohe ka praktikasse.

Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine; maksimaalne osalejate arv 12
Ühe töötoa hinnaks on 3 eurot

Lisainfo ja registreerimine
Jaanika Jaanits
Jaanika.jaanits@erm.ee

Improvisatsioonikursuse läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital

Mõtisklusi Regiööst

2011-05-21T19:28:00.000+03:00

Rahvamuusikasõber Tiinamai Keskpaik külastas 20. mail 2011 Tartus festivali Regiöö ja blogib sellest niimoodi:

Reedel, 20. mail 2011tulid endises Plink-Plonkis lavale läti „hundid“. Vilki – eesti keeles hundid, on peamiselt Riias tegutseva meesteansambli nimi. Seitse tugevat läti meest on pühendunud sõdurilaulude laulmisele. Mitmes laulus kordus Kurzeme ja koduigatsuse temaatika. Mehed nagu muiste seisid külg-külje kõrval laval ning nende hääled kõlasid võimsalt. Nende etteaste algas sarvetervitusega ning kogu kava oli väga professionaalselt läbi töötatud, sisse toodi mitmeid erinevaid muusikainstrumente alates 10- keelsest kandlest lõpetades torupilli ja akordioniga. Lood olid lühikesed, lauldud enamasti unisoonis, või burdoonnoodi saatega, viimases laululoos olid eriti muljetavaldavad ühe mehe häälega tekitatud ülemhelid. Võis ette kujutada viikingiteaegseid mägedepoegi, kelle kaunis mehine tämber kandub ülevalt mägedelt alla metsadesse ja orgudesse. Korra vilksatas mul peast läbi üks mõte, et selline maagiline, täis ürgset jõudu, meestelaul sobiks suurepäraseks hommikuseks äratuseks. Läti naistel on nende meestega vedanud.

Kuna mehed olid lubanud pool tundi laulda ning siis kohalikele tantsusamme õpetada, siis saalis ringi vaadates võis märgata väiksest rõõmsat nihelust naiste poolel, kes läti võimsate mägedehuntide kutset tantsule ootasid. Ja siis tulidki mehed lavalt saali tantsupõrandale. Kõige esimese tantsu tegid nad omavahel ringis. Järgmisse tantsu kaasasid nad ka kohalikke, kuid esialgu siiski ainult mehi! Ilmselt oli peamine põhjus ka traditsioonidele truuks jäämine, sest nö viikingite ajal olevat tants olnud rituaalsem, jõulisem ning rohkem meeste pärusmaa. Osa Vilki lauludest ja tantsudest ulatuvat lausa jääaega, jutustas mulle hiljem üks ansambli liikmetest. Aga siis tuligi kauaoodatud võimalus ka naistel tantsupõrandal „läti huntidega“ jalga keerutada. Ja see oli ilus lõpetus.

Kui läti grupp Vilki lõpetas, siis astus lavale leedu tuntud folkloorigrupp Visi. Kui eestlastel on ütlemine „Laena mulle kannelt, Vanemuine“, siis leedu grupi puhul oleks see olnud täiesti teemakohane. Laval istus pikkade hõbehallide paksude juustega vanem meesterahvas ja mängis kannelt, seda oli kaunis vaadata ning ka kuulata. Kolmanda looga liitus juba suurem folkloorigrupp, mis koosnes neljast mehest ja neljast naisest. Leedu mitmehäälne laul on imetlusväärne. Sedavõrd pühalik ning lausa sakraalne lummus hõljus üle saali. Toosama vana mees, kes oli enamikele lugudele eeslauljaks – võiks veel märkida, et teised ansambliliikmed olid tunduvalt nooremad – tema hääl oli nii nooruslikult värske ja puhas ning samal ajal täis väge. Kuigi mehi ja naisi oli ansamblis pooleks, oli valdavalt kuulda meeste hääli. Minu jaoks oli see kindlasti positiivne moment, sest ka leedu meestel olid väga kaunid hääled. Võimas meeste laul oligi vast selle päeva märksõna. Ja seda oli tunda lausa füüsiliselt, kui hiljem sama ansambel tantsulugusid mängis. Meesenergiat oli kandunud ka naistesse, nii et tantsida oleks võinud kasvõi hommikuni!

Rahvarõivapäev 2011

2011-05-16T14:39:00.000+03:00

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Eesti Rahva Muuseum esitlevad:

Rahvarõivapäev 2011

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas 28. mail 12.00.

Marju Kõivupuu loeng „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui

sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“

Tartu Rahvarõivakooli lõpetamine, kostüümide esitlus

Konkursi „Minu lemmik ERMi kogudest“ lõpetamine ja näituse avamine

Rahvarõivaalane nõustamine oma ala spetsialistidelt kogu päeva jooksul.

Oodatud on kõik rahvarõivahuvilised.

Rahvarõivapäev on Tartu Rahvarõivaste valmistajate kooli traditsiooniline ettevõtmine.

Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba aastast 2005. Kahesaastase
koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks oma ala spetsialistid.

Rahvarõivapäev 2011 on järjekordse kursuse lõpupäev. Näha saab 2009-2011 valminud
kostüüme.

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu.

Lisainfo:

tel 7350 445 ERM või

tel 5106341 Janne Vaabla Rahvarõivakooli projektijuht, kostymix@gmail.com

RegiÖÖ 2011 - VIIKINGITE AEG!

2011-05-16T14:36:00.002+03:00

Traks esitleb: RegiÖÖ 2011 - VIIKINGITE AEG! 19. - 21. mai
RegiÖÖ 2011 - VIIKINGITE AEG! 19. - 21. mai
www.tartu.ee/regioo

Vilde Lokaal & Kohvik
Vallikraavi 4
Tartu, Estonia

ESINEVAD: Sunnfjord Group (Norra), Miriam Andersen (Rootsi), Vilki (Läti), Visi (Leedu), Oort (Eesti), Triskele (Eesti), Mehepojad (Eesti), Dialekt, Vaikuse Muusika, Väike Hellero, Liinatsuraq,Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Viisilepp, Kristjan Lüüs jt.

Festivali pass: 5/7€
Üksikpilet: 2/4€
soodus: õpilased, tudengid, pensionärid

On ka võimalus näha ja osta muinasesemeid! (vaata tutvustust allpool)

FESTIVALI PROGRAMM:

NELJAPÄEV, 19. mai Vilde lokaal II korrus
20:00 Avamine - Skandinaavia Gala Tasuta!
SUNNFJORD GROUP (Norra) muusika ja tantsu õpituba
MIRIAM ANDERSEN (Rootsi) vanaskandinaavia muusika
Regijämm vabas vormis musitseerimine, oodatud on kõik pillimehed ja lauljad-tantsijad

REEDE, 20. mai Vilde kohvik I korrus (endise Plink-Plonki ruumid)
19:00 Tartumaa Rahvamuusika CD esitlus*, ansambli Ütsiotsõ CD esitlus 2/4 eur
*Väike Hellero, Liinatsuraq, Triskele, Ütsiotsõ jt.
21:00 Balti Gala 2/4 eur
VILKI (Läti) muusika ja tantsu õpituba
VISI (Leedu) muusika ja tantsu õpituba
*vahepalaks Kristjan Lüüsi omalooming kohvikus
24:00 OORT 2/4 eur
Regijämm vabas vormis musitseerimine, oodatud on kõik pillimehed ja lauljad-tantsijad

LAUPÄEV, 21. mai Vilde kohvik I korrus (endise Plink-Plonki ruumid)
15:00 Balti Gala 2/4 eur
VISI (Leedu) muusika ja tantsu õpituba
VILKI (Läti) muusika ja tantsu õpituba
17:00 MIRIAM ANDERSEN (Rootsi) vanaskandinaavia muusika 2/4 eur
TRISKELE vanad regilaulud ja rahvakoraalid
19:00 Lõpetamine - Eesti Rahvamuusika Gala* 2/4 eur
*Vaikuse Muusika, Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Dialekt, Mehepojad, Viisilepp
Festivali külalised, üllatused, lõpujämm

FESTIVALI TUTVUSTUS:

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (TRAKS) teatab rõõmuga, et arhailise loomingu festival RegiÖÖ toimub sel aastal juba kümnendat korda! Ja nagu kombeks, tegeleb festival loominguliselt ühe müütilise teemaga – aastal 2011 on teemaks „VIIKINGITE AEG“, mille ümber pärimuslaulikud ja pillimehed loovad oma müütilise heliruumi. Regiöö toimub 19.-21. maini 2011

Tartus Vilde lokaalis ja kohvikus (endine Plink-Plonk).

Festivalil saab eheda pillimuusika saatel õppida ja tantsida norra, rootsi ja baltimaade traditsioonilise tantse.

RegiÖÖ külaliseks on tuntud rootsi lauljatar ja riksspelman, st meisterlik rahvapillimängija Miriam Andersén. Haldjahallide juustega Miriam on ka varajase muusika spetsialist ning valdab mitmeid arhailisi instrumente. Tartusse võtab ta kaasa gusli – viikingite metallkeeltega lüüra, et esitada viikingi poeetide ja virtuooside skaltide pärimuslaule.

Norra pillimehed on tulnud kohale Sunnfjordi külast, festivali kunstiline juht Toivo Sõmer kinkis nende kooslusele nime Sunnfjord Group. Ehedad norra rahvamuusikud jõuavad Tartusse koostöös Tartu ülikooli skandinavistika osakonnaga, tänu norra muusika ja tantsu tundjale Ingunn Stokstadile, kes õpetas norra tantse juba eelmise aasta Regiööl. (Kui eelmisel aastal mängis norra muusikat Tartu ansambel Grupeto, siis sel korral tantsutavad rahvast tõelised norra külapillimehed!)

Läti tantsutuba veavad kuus „hunti“ - ansambli Vilki nimi tähendab maakeeli „Hundid“. See läti meestepunt on pühendunud sõdurilaulude laumisele, pillide ehitamisele, sõjariistade ja ehis-sepiste loomisele. Leedust tuleb väga mainekas ja aastakümneid tuntud ansambel Visi. Kõlab leedu unikaalne mitmehäälne laul (sutartines), ballaadid kandle saatel, tantsumuusika väga auväärsetelt Leedu
rahvamuusika asjatundjatelt. Kuulda saab traditsioonilisi rahvapille (kannel, haamerkannel, viiul, flöödid, trumm, torupill jms).

Eesti pärimusmuusikud esitlevad RegiÖÖl kahte uhiuut heliplaati. Üks on ansambli Ütsiotsõ album, selles ansamblis kannavad loovalt edasi neli meest võro ja seto meestalaulu. Tartu ja Tartumaa rahvamuusikute esindusplaat „Kodu heli“ on valmis ka uuel salvestusstuudiol Helikodu, mis tegutseb alates 2010. aastast Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (TRAKSi) juures. Plaadil on esindatud Vennad Johansonid, Oort, Triskele, Lauri Õunapuu, Lauri Sommer, Liinatsuraq, Väike Hellero, Tsõdsõpujaleelo, Tarmo Noormaa, Angõrhain, Helen Kõmmus, Anneli Vilbaste,
Sinimaniseele, Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann, Ütsiotsõ, Kaval Käsi (TRAKSi lapsed) ja Väike Hellero lapsed. Eesti noortest pärimuspuntidest astuvad RegiÖÖl üles veel Dialekt, Mehepojad, Kristjan Lüüs ja teised.

Ja nagu Regiööl on tavaks, lõpevad kõik kontserdiõhtud öise Regijämmiga, kus kõik esinejad ja kuulajad saavad koos tantsida, laulda ja elust rõõmu tunda.
Avasta endas lauliklind ja astu sisse müütilisse RegiÖÖsse, et hetkeks kohtuda tõeliste viikingitega!
Sel aastal pakume külastajatele võimalust soetada endale muistset käsitööd - Merlin Lõivu ja Vanakaru muinasehted ja kõlavööd (külasta: http://valukoda.ee/ ja http://etnoehe.wordpress.com/). Kristel Põldma pakub huvilistele telgedel kootud villast kangast ning sepiseid (külasta: http://www.kangakudumine.ee/epood/).

Toetajad: Tartu linn, Eesti kultuurkapital, EV kultuuriministeerium, Helikodu, TRAKS, Kuku raadio, ERR kultuuriteated, Alo TV, Jaskar, Postimees.

festivali kava: Toivo Sõmer 55671134
festivali korraldus: Sulev Salm 5017775
pressiteate koostasid: Liina Vainumetsa 5283150, Jaanus Karlson 56490637

Folkloristi aastapreemia

2011-04-12T13:38:00.001+03:00

Teatame rõõmuga, et Akadeemiline Rahvaluule Selts (ARS) koostöös Eesti Kultuurikapitaliga on asutanud eesti folkloristi aastapreemia, mis esmakordselt antakse välja tänavu ARSi aastakoosolekul mai viimasel neljapäeval. Preemia suurus on 1000 eurot.

Aastapreemia määratakse silmapaistva tulemuse eest folkloori teaduslikul uurimisel ja/või uurimistulemuste populariseerimisel. Arvestatakse ühe kalendriaasta jooksul jüripäevast (23. aprill) kuni järgmise aasta jüripäevani ilmunud publikatsioone või muud preemia statuudile vastavat teadustegevust.
Auhinna määramisel arvestatakse töö taset; teema ja tulemuste olulisust ja uudsust (nt unarusse jäänud või varem uurimata olulise valdkonna või piirkonna käsitlemist, uute meetodite kasutamist); olulisust eesti rahvuskultuurile ja folkloristikale. Kandidaatidena eelistatakse eesti kultuuriruumiga seotud üksikisikuid.
Kandidaate võivad esitada institutsioonid, inimrühmad, üksikisikud. Kandidaatide seast valib preemia saaja vastav komisjon, kuhu kuuluvad ARSi juhatuse liikmed (5 inimest) ning juhatuse kutsel 2 ARSi lihtliiget neist folkloristikaga tegelevatest institutsioonidest, mis ei ole juhatuses esindatud. Institutsioonid valivad oma esindajad ise.

Ettepanekuid 2011. aasta eesti folkloristi aastapreemia kandidaatide ülesseadmiseks ootame 10. maiks ARSi juhatusele aadressil Vanemuise 42, Tartu 51003 või taive@folklore.ee.

Esitada tuleb kirjalik avaldus koos põhjendusega, kus tutvustatakse kandidaadi tegevust vastava perioodi jooksul; kandidaadi CV ja soovi korral lisad, mis valgustavad lähemalt kandidaadi saavutusi.

ARSi juhatus

Teate vahendas
Taive Särg

http://www.folklore.ee/rl/inste/ars/
Akadeemiline Rahvaluule Selts
Vanemuise 42
Tartu 51003
7 377 751
56 22 75 86

Pärimuspäevad koolivaheajal

2011-03-18T11:11:00.000+02:00

Pärimuspäevad koolivaheajal

Eesti Rahva Muuseum, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja MTÜ Tule Loo kutsuvad kooliealisi lapsi vanuses 7 - 14 kevadise koolivaheaja pärimuspäevadele 21. - 25. märtsil kell 10 - 12 ERMi näitustemajja (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Osalejatele antakse rahvapilliõpetust (väikekannel ja viiul), õpetatakse rahvalikku käsitööd (savivoolimine, paelte punumine) ja jagatakse rahvatarkusi (seemnete idandamine jm). Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on kohapeal olemas.

Pärimuspäevade osalustasu on 10 kogu nädal või 2,5 päev.

Palume pärimuspäevadele kindlasti registreeruda aadressil helen.leenu(at)gmail.com või telefonil 5650 4126.

Lisainformatsioon: Jaanika Jaanits, ERMi programmide koordinaator, e-posti aadress jaanika.jaanits(at)erm.ee või telefon 735 0428

Maailmafilmi festival tuleb taas

2011-03-18T11:10:00.000+02:00

Maailmafilmi festivalil saab näha üle 40 filmi

Kaheksas Maailmafilmi festival leiab aset 21.–27. märtsini 2011. Kutsume Teid veetma nädalat antropoloogihingega tehtud dokumentaalfilmide seltsis. Nädala jooksul näidatakse üle 40 filmi, lisaks Mark Soosaare filmide retrospektiiv.

Sõltuvalt sellest, kas portreteeritav teema on lähedane või kauge, igapäevane või ainukordne, tuleb juba kaheksandat korda toimuva Maailmafilmi festivali külalistel oma pilk teravustada kas luubi või teleskoobi kombel. Programmist leiab filme argielust maailma eri paikades, aga vaadeldakse ka globaalset mõõtu küsimusi.

Festivali külastaja leiab end erinevates kogukondades, märgates nende pidevat ja dünaamilist muutumist või avastab end koos filmitegijaga kultuuris, kus „surnud ei ole surnud“. Vaataja viiakse suurima Tamili hindu templi juurde Euroopas, kus väikelinna õhustikus tuleb eredalt esile kõrvuti eksisteerivate kultuuride kontrastsus.

Rastafarid otsivad Londonis oma nägu, pannes mängu oma spirituaalse identiteedi. Maailmafilmi programm jõuab ka meelte ja tajude maailma, tuues vaataja silme ette näiteks filmid inimestest, kes ei näe või ei kuule, kuid on sellest hoolimata maailmaga kohanenud.

Esimesel festivali päeval on eriprogramm: seminar "Heli kontuurid" – helietnograafia ja helidisain kaasaegses etnograafilises kinos. Filmid linastuvad 22.–26. märtsil Tartus Athena keskuses (Küütri 1), lisaks saab vaadata Arvo Iho näitust „Aastaring rannakülas“ ja Sander Hiire nomaadide hoburännakust Mehhikos kõnelevat väljapanekut „ ANDALEE!“

Ajakava ja täiendav info on Maailmafilmi veebilehel www.worldfilm.ee

Maailmafilmi festivali korraldavad Eesti Rahva Muuseum ja Maailmafilmi Ühing.

Lisainformatsioon:
Liivo Niglas, programmijuht, telefonil 520 0874
Jaanika Jaanits, festivali koordinaator, e-posti aadressil jaanika.jaanits(at)erm.ee või telefonil 735 0447
Siim Angerpikk, festivali koordinaator, e-posti aadressil siim.angerpikk(at)erm.ee või telefonil 735 0447

NÄPUTÜÜTARÕ

2011-03-09T12:29:00.000+02:00

NÄPUTÜÜTARÕ

Riidi, urbõkuu 18. pääväl kell 13-16
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ
näputüütarõ külälises om LILLMAA TERJE, kiä kõnõlõs
umast vahtsõst raamatust "Obinitsa Seto Muuseumitarõ
pitsiraamat. Värviline seto pits" ja oppas seto pitsi tegemist.
Üteh võttaq 0,6–0,7 suurusõgaq heegelnõgõl ja
katõkõrralist höste peen'okõist villast langa. Kotusõ päält
saat ostaq nii katekõrralist langa ku Lillmaa Terje seto pitsi
raamatut (7.-).
Kõik´ näputüühuvilisõq ommaq oodõduq!

Keskusõ aadrõs´ om Lossi 38 (vana anatoomikum´).
Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 737 5422 vai
helenake@ut.ee.

Reedel, 18. märtsil kell 13-16
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse
näputöötare külaliseks on TERJE LILLMAA, kes kõneleb
oma uuest raamatust "Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsi-
raamat. Värviline seto pits" ja õpetab tegema seto pitsi.
Kaasa võtta 0,6–0,7 suurusega heegelnõel ja kahekordne
peenvillane lõng. Koha pealt saab osta nii kahekordset
lõnga kui Terje Lillmaa seto pitsi raamatut (7.-).
Kõik huvilised on oodatud!

Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum).
Lisainfo: Helena Kesonen, tel 737 5422 või helenake@ut.ee.

MÄNGIME JA MEISTERDAME MUINASJUTTU 2. märtsil ERMis

2011-02-28T16:26:00.001+02:00

Kutsume algkooliealisi lapsi liituma sel kevadel Eesti Rahva Muuseumis
alanud loovürituste sarjaga
„MÄNGIME JA MEISTERDAME MUINASJUTTU“

Muinasjutu-, käsitöö-, näitlemise- ja rahvapärimuse lembeseid
koolilapsi ootavad muinasjutuvestja Anneli Vilbaste ning meisterdaja
Raili Hollo iga kuu esimesel kolmapäeval kell 17.00 Eesti Rahva
Muuseumi näitustemajas (Kuperjanovi 9, Tartu). Õhtu jooksul
lavastatakse lastega üks rahvalik muinasjutt ja tehakse looga
seonduvat käsitööd.

Palume oma tulekust anda teada telefoninumbrile 56 504 126 või
e-postile helen.leenu@gmail.com

Üritus on tasuta! Täname koostöö ja toetuse eest Eesti
Kultuurkapitali, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri
Keskseltsi!

Muinasjutuõhtute kava
Kolmapäev, 2. märts kell 17.00-18.30 saksa muinasjutt "Mis taat teeb,
on ikka hea".
Kolmapäev, 6. aprill 17.00-18.30 ungari muinasjutt „Hundi maja“.
Kolmapäev, 4. mai 17.00-18.30 aafrika muinasjutt "Pähklivargad"

Improvisatsioonikursus vol2

2011-02-19T12:26:00.001+02:00

26.veebruaril algusega kell 14 toimub ERMi näitusemajas järjekorras teine improvisatsioonikurus. Sellel korral keskendutakse häälele.

Juhendaja: Mari Kalkun – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika laulu magistrant, muusik, helilooja, improfänn

Praktilise õpitoa käigus teeme erinevaid harjutusi, mis keskenduvad häälele ja heli tekitamisele hääle abil. Inimhääl on instrument, mida kanname endaga kogu aeg kaasas, mida kasutame pidevalt ja iga päev. Hääle kaudu suhestume endaga ja maailmaga. Kuna hääl saab tekkida ainult tänu hingamisele, siis pööratakse õpitoas sellele olulist tähelepanu. Lisaks on tähelepanu all hääle ja keha seosed. Proovime koos improviseerimist, meloodiate, rütmi ja helimaastiku loomist ning otsime hääle erinevaid varjundeid.

Hääleimprovisatsiooni õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi ja kogemusi laulmisest.

Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine, maksimaalne osalejate arv on 12. Ühe töötoa hinnaks on 3 eurot.

Lisainfo ja registreerimine: Karmen Puidak, karmenikas@gmail.com

Viiest töötoast koosnev improvisatsioonikursus, mis pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas. Juhendajateks on oma ala professionaalid, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel rakendatakse need võtted kohe ka praktikasse. Kursuse lõpuks on osalejatest kujunenud koosseis, kes valdab vähemalt algtasemel improvisatsioonivõtteid eri stiilides ning on valmis üles astuma Eesti Rahva Muuseumis toimuval kursuse lõpukontserdil.

Improvisatsioonikursuse läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital

Mängime ja meisterdame muinasjuttu pildigalerii

2011-02-10T13:18:00.001+02:00

Esimene koolilastele suunatud loovussari Mängime ja meisterdame muinasjuttu on läbi ning pildimaterjalidega võib tutvuda siin.

AJAKAVA

Kolmap. 2. märts kell 17.00-18.30
Saksa muinasjutt "Mis taat teeb, on ikka hea".

Kolmap. 6. aprill 17.00-18.30
Ungari muinasjutt „Hundi maja“.

Kolmap. 4. mai 17.00-18.30
Aafrika muinasjutt "Pähklivargad".

„Mängime ja meisterdame muinasjuttu“

2011-01-31T21:37:00.001+02:00

Kolmapäeval, 2. veebruaril algab Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi
9, Tartu) kooliealistele lastele suunatud loovürituste sari „Mängime
ja meisterdame muinasjuttu“

Kohaks on Eesti Rahva Muuseumi näitustemaja käsitöötuba ja
läbiviijateks muinasjutuvestja Anneli Vilbaste ning meisterjada Raili
Hollo. Muinasjuttu saab mängida ja meisterdada veebruarist maini iga
kuu esimesel kolmapäeval kell 17. Üritus on tasuta.

Jutuõhtutele on oodatud on kõik muinasjutu-, käsitöö-, näitlemise- ja
rahvapärimuse lembesed koolilapsed vanuses 7-14 aastat. Õhtu jooksul
kuulevad lapsed ühe rahvaliku muinasjutu, seejärel saavad jutukohased
rollid ja mängivad loo muinasjutuvestja eestvõtmisel ühiselt läbi.
Enne või pärast rollimängu meisterdatakse muinasjutuks kasutatav või
seda meenutama jääv rahvalik käsitööese. Loovüritusel osalejad saavad
õhtu meenutuseks kaasa nii enda meisterdatud asja kui ka räägitud
muinasloo teksti.

Üritust koordineerib ja lisateavet jagab Helen Kõmmus
telefon 56 504 126, e-post helen.leenu@gmail.com

AJAKAVA

Kolmap. 2. veebruar kell 17.00-18.30
Eesti muinasjutt Kambja kihelkonnast
"Seitsme venna sõsar ja tonditütar".

Kolmap. 2. märts kell 17.00-18.30
Saksa muinasjutt "Mis taat teeb, on ikka hea".

Kolmap. 6. aprill 17.00-18.30
Ungari muinasjutt „Hundi maja“.

Kolmap. 4. mai 17.00-18.30
Aafrika muinasjutt "Pähklivargad".

Töötuba "Improvisatsiooniline harmoonia pärimusmuusika lugude saatmisel"

2011-01-21T16:09:00.001+02:00

Töötuba "Improvisatsiooniline harmoonia pärimusmuusika lugude saatmisel"
Aeg: 29. jaanuar, 14.00
Koht: Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9)
Juhendaja: Jalmar Vabarna – TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika õppekava kitarritudeng, kes musitseerib kollektiivides Zetod, Klapp, Gjangsta, Viljandi Guitar Trio ja Kiwi Kvartett.

„3-tunnise workshopi käigus tutvume 1–2 pärimuspala olemusega. Kuna harmoonilises plaanis on meloodia ülioluline, ei pääse me mööda viisi õppimisest ning kui see oluline etapp on läbitud, läheneme loo harmoniseerimisele erinevatest külgedest ning lõpuks õpime saatemängus improviseerimist, mis algab ühest noodist (see tähendab, et ka kõik muud pillid peale "harmooniapillide" võivad vabalt saadet mängida) ja lõpeb akordikaga!“

Selle töötoaga algab viiest töötoast koosnev improvisatsioonikursus, mis pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas. Juhendajateks on oma ala professionaalid, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel rakendatakse need võtted kohe ka praktikasse. Kursuse lõpuks on osalejatest kujunenud koosseis, kes valdab vähemalt algtasemel improvisatsioonivõtteid eri stiilides ning on valmis üles astuma Eesti Rahva Muuseumis toimuval kursuse lõpukontserdil.

Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine, maksimaalne osalejate arv on 12. Ühe töötoa hinnaks on 3 eurot.

Töötoad toimuvad: 29. jaanuaril, 26. veebruaril, 26. märtsil, 30. aprillil ja 28. mail.

Lisainfo ja registreerimine: Karmen Puidak, karmenikas@gmail.com

Sündmus saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös.

Improvisatsioonile annab hoogu juurde Eesti Kultuurkapital

Приглашаем етно-фолк группу «Марью и Друзья» посетить Удмуртию...

2011-01-05T01:18:00.009+02:00

Ehk reisikiri sellest, kuidas me 2010 aasta novembris Udmurtias kontsertreisil käisime...

Autorid: Maarja Hõrn ja Andres Lääne

Toimetas ja kokku seadis: Marju Varblane

Aitäh: Hõimurahvaste Programm, Raivo Ristimäe, TRAKS

Andres: 07.11. Loomulikult ärkasime väikese hilinemisega ja jõudsime kohtumispaika, kui teised kõik olid end kenasti bussi pakkinud. Kuskilt tekkisid veel ettenägelike inimeste initsiatiivil padjad, millest hiljem palju kasu oli. Tegime kiire pausi Põlvas, kus rüüpasime teed. Avastasin, et peale minu on veel üks suitsetaja pundis. Hea. Esimesed plärud tegime täielikus vaikuses.

Marju ja Leanne ostsid mingiks tulevaseks reisiks lennupileteid Islandile. See võttis neil sama kaua aega, mis Pavel Loskutovil Paide-Türi rahvajooksu läbimiseks oleks läinud. Siiski mõne aja pärast hakkasime rullima.

Kell 9.15 ületasime Koidula piiripunkti. Eesti poolel suurt kontrolli ei olnud, kuid karvamütsides vene spetsialistidega läks kauem. Pidime deklareerima osad pillid ja täitma sissesõidu avaldused.

Viiulite peale on nad eriti teravad, kardavad vist et nende stradivaarjused hiina masstoodanguga asendatakse. Lõpuks oligi rataste all Venemaa. Sõit-sõit ja sajad läbitud kilomeetrid. Seltskond läks mingil hetkel päris elavaks niiet välja toodi pillid ja laulul lasti kõlada. Mina haarasin kätte bussirooli.

Maarja: Mõned tunnid bussisõitu olid meid juba veidi rahutuks teinud, niisiis otsustasime Kadriga enda tagaistmel pidu teha ja eesistuvad poisid endale külla kutsuda. Pikalt ma ei suutnud vait olla ja kusagilt tulidki esimesed laulud. Vahemärkusena võiks öelda, et ma ei imesta üldse, kui seltskonnal seto lauludest lõpuks päris villand sai, mul tuli päris kõva lauluhoog peale. Sinna vahele ilmusid jumalteabkust mingid Terminaatori vanad hitid. Põnev repertuaar! Sel õhtul aga oli lõpuks siiski tegemist täieliku pidubussiga. Peagi koukisime tagant välja pillid ja laulsime kaheni öösel. Avastasime Marjuga, et nii palju on laule, millest tead mingit osa ja kui mõtled, et laulaks seda nüüd täielikult, siis tuleb auk sisse. Kõik. Lihtsalt sõnu ei tule…

08.11

A: Ikka sõidame. Hommikusöök sulnis söögikohas, kuumad pliinid

taldrikutelt vastu naeratamas ja jälle ratastele. Liikluses Venemaal tuli kinni pidada vägagi hoolsalt kiiruspiirangutest, sest miilitsaid on igal pool karjakaupa, taldrikud kuklas ja sauad peos korda ja turvalisust loomas. Meie piirangutest ei hoolinud - hetkeks ja juba meid maha võeti. Meie bussijuht kutsuti Lada 08-sse, kust ta pärast läbirääkimisi naases ja ütles, et peame tegema miilitsatele ühe lõõtsaloo. Mis siis ikka. Toomas tõmbas lõõtsa keset steppi sirgu ja laul kõlas. Miilitsad olid rõõmsad ja filmisid ning pildistasid kogu seda tsirkust, ise sealjuures itsitades. Meie rõõmustasime koos nendega, sest pääsesime ilma trahvita. Sõit Udmurdi poole võis jätkuda.Meil nad muidugi endast pilti teha ei lubanud. 

Sõitsime Raivoga kordamööda. Kui mina ei sõitnud, istusin kõrval ja lugesin joomahullu päevaraamatut, et meeleolu hoida või viibisin poolune taolises seisundis. Pärast sellist rallit ei ole enam vahet kas on päev või öö. Igas asendis võid üleval olla või vajadusel suigatada.

Umbes kell 18 ületasime Udmurtia piiri. Piiritähis oli tohutu veneaegne disaini-ime, mis

meenutas kergelt ühte transformeritest. Selle jõmaka juures tegime paar pilti ja rullisime edasi. 

M: Sõitsime Baiterjakovost läbi, et Tarassovitele tere öelda. Vitalil oli just sünnipäev, seega istusime lauda ja saime oma esimesed Udmurdi-pitsid kätte. Ja mu tuju tõusis. See õige tunne hakkas sisse tulema. Mõtlesin vaid, et uskumatu, et ma tõesti olengi jälle siin. Ma näen neid inimesi ja seda küla, mis on kõigi Udmurdi reiside käigus nii ääretult koduseks ja armsaks muutunud.

A: Pärast kohustuslikku tervituslaulu istusime rikkalikult kaetud laua taha tooste tõstma ja einestama – kalapirukas, salatid ja tordid lõid hinge kinni nagu lämbe suvepäev. See oli võrratu puhkus peale sellist sõitu. 

Kuna meid oodati Udmurdi pealinnas Izevskis, ei saanud lasta peol venida ja asusime taas teele.

Izevskis külastasime kohalikku gastronoomi ja suundusime hotelli. Lõpuks sai ennast pesta ja vahetada just mitte kõige paremini lehkavad hilbud puhaste vastu. Milline õnnis tunne! 

M: Ööbisime äärmiselt korralikus külalistemajas. Veidi külm seal küll oli aga muidu superluks. Korralikud wc-d ja pesemisvõimalused. Käisime poes ja asusime õhtustama mõndade juustu võileibadega ning mõne õllega. Kui ma varem olin veidi kahelnud selles, kas ma siiski pidin siia reisile tulema, siis sel õhtul kadusid viimasedki kahtluseussid. Nii lihtsalt pidigi minema.

A: Kogudes poistega julgust väikesest UNO mängust siirdusime tüdrukute toa ukse taha serenaadi laulma nagu tõelised donjuanid kunagi. „2 lõbusamast sellist“ ei teadnud siis veel keegi midagi. Meid võeti vastu samuti lauluga. Maarja tundis asja. Hakkasime siis kenasti UNOt kütma ja sellest sai mäng of the trip.

09.11

M: Meie esimene täispikk päev Udmurtias. Leanne leidis kingsepa, et oma esinemiskingadele uued kontsad saada.

A:  Hommikul olid kõik värskete nägudega hommikusöögi lauas, kust viipasid meile taldrikutelt vastu viiner ja puder - head sõbrad. Peale toitainete omastamist kiirustasime Izevski Rahvaste sõpruse paleesse, kus juhendas meid Veera. Palees olid erinevate rahvaste toad, kus antud rahvuste esindajad omi asju saavad ajada. Veel näidati meile uhkeid saale, kus Udmurdi koorekiht valssi tantsib ja kalamarja vohmib. 

Istusime sinna sööklasse ja otsustasime supi kõrvale UNOt taguda. Olin just Veerale reegleid tutvustamas, kui meil mäng lõpetada paluti. Ilmselt arvati, et asusime sujuvalt Udmurdi rahvuslikku aaret maha mängima.

Oli aeg sõita külla nimega Buranovo, kus pidi meid vastu võtma kohalik professionaalne laulukoor. Kahjuks olid memmed sõitnud Moskvasse oma uuele hitile videot salvestama ja meie esimene ülesastumine läks peaaegu tühjale saalile.

M: Andsime kultuurimajas oma esimese kontserdi ilma suurema eelneva ettevalmistuseta. Sellegipoolest õnnestus kõik kenasti.

A: Kõik kütsid mis suutsid ja lõpuks tantsis ka see vähene rahvas, kes just parasjagu töö või viinavõtmise juurest aega sai eemalduda.  Kontsert mille andsime oli lühike ja juba me rullisimegi järgmisesse taresse. Maarja ja Kadri sõnavarasse tekkisid sõnad „superberaator“, „sögens“ ja „jogens“. Kareli sõnavarasse asendamatu venekeelne väljend „patsemunet“.

M: Sõime mulle juba tuttava doktori talus. Sügisel on seal kõik hoopis teistsugune, kui talvel. Selle ilusa valge lume asemel on kõik mudane ja märg. Külatänavatel pole mingit kruusa või midagi. Ainult muda-muda-muda.

A: Udmurdi külalislahkus näitas meile taas oma tõelist palet. Soe vastuvõtt samaka, peredpetskade muu söödavaga oli taas omal kohal. Soojus valgus luudesse, millele pani õla alla ka umbes 40 kraadiseks köetud tuba. Kõik õhetasid nagu Poola õunad ja lükkasid head paremat näost sisse. Väikesed laulud meie ja perenaiste poolt ning oligi juba aeg liikuda järgmisesse kontserdipaika.. 

Olime taas ühe väikese küla Puro Mozhga veel väiksemas kultuurimajas, kus ootas meid hiljem klassikaliseks kujunenud vastuvõtt.
 Memmed olid rahvarõivas üles rivistatud ja võtsid meid vastu lauluga, mille juurde kuulusid taas soojaks aetud samakaline ja loomulikult Leanne südame võitnud peredpetskad verikäkiga. Meid juhatati backstagesse, milleks oli lavatagune köök. Kadri pilk peatus koheselt tohutult stiilsel riideesemel, milleks oli kommipaberitest kokkuõmmeldud põll. Korraldasime koheselt kiire photoshootingu, mille finaaliks oli see, et memmed oma kommipõlle Kadri garderoobi täienduseks loovutasid.

Andsime toas meeleoluka kontserdi rahvast tulvil saalile, misjärel meid lauda juhatati ja hakati kostitama laulude, tantsude ja muidugi erinevate roogadega. Kuna programmi tuli jälgida, liikusime taas jumalaga jättes edasi. Peab ütlema, et memmede laul küttis nüüd ja ka edaspidi emomeetri nii üles, et ma nutsin nagu teismeline tüdruk Titanicu lõpukaadrite ajal. Meie laev purjetas aga rõõmsalt edasi Izevski poole, kus uus kontsert tuli anda.

M: Ja järgnev sõit Izevskisse tagasi oli meeletu. Eks kumõška hakkas vaikselt mõjuma, igaljuhul see laulmine, mis bussis toimus, oli võimas. Kõik sõnad tulid korraga meelde ja kõik kõige südamlikumad laulud hingele. Tegime Marjuga vägeva improvisatsiooni “Põdra laulust”. Puhkasime tunnikese hotellis ja ees ootas kohtumine kohaliku Udmurdi ansambliga. See oli juba hoopis teine tera, kui südamlikud külamemmekesed. 

A: Klassikalist vastuvõttu pole mul vist mõtet enam kirjeldada, kuna kordamine ei ole enam ammu tarkuse ema, vaid lihtsalt targutamine. Meid paluti lauda ja seekord ei olnudki vaja kontserti kui sellist anda. Seekord olime meie need kellele esineti, rahvakultuur käsikäes kohaliku estraadiladvikuga oli omal kohal. 

M: Sellegipoolest tulid ka mõned traditsioonilised laulud ja lõpuks muutsime selle olemise ikkagi meile sobivaks jämmimiseks.

A: Hakkasime Toomasega mõtlema, et „2 lõbusamat selli“ tuleks mingi aeg ette võtta. Õhtu lõppedes liikusime ühe meeldiva proua korterisse, kus oli planeeritud veeta järgnev öö. Loomulikult ei läinud keegi magama, vaid laulud ja  tulised vaidlused Udmurtia majanduspoliitika radadel jätkusid. Kuna viibisime siiski korruselamus, pidime mõtlema ka naabritele ja läksime suhteliselt soliidsel ajal magama. 

10.11 

A: Hommikul kohustuslik hammaspesu tehtud, pisut einestatud, läksime väikesele linnaekskursioonile. Esmajärjekorras külastasime Kalašnikovile püstitatud mälestusmärki. Jäi nagu õhku variant, et vana isegi elu ja tervise juures pidavat olema. Igaljuhul pildistasime endid toreda tapariista autori skulptuuri ees ja liikusime vaikselt edasi, aegajalt seljataha vaadates, sest mine sa seda vene relvameistrit tea. 

Pealegi ei saa unustada fakti, et pronksivalatud mees mulle hetk tagasi silma pilgutas.

Järgnev vaatamisväärsus oli linna ja kogu Udmurtia au ja uhkus – Mihailovski katedraal. Astusime sisse. Pidin koguaeg Toomast rahustama, kes uskmatu saadanahingena iseeneslikku süttimist kartis. Seda õnneks ei juhtunud. Leidsin võrratu laemaali ja pildistasin seda salaja. 

Kahjuks oli aparaat vahepeal reseti teinud ja välk lajatas kogu kiriku valgeks, nagu oleks jumalapoeg maapeale tagasi laskunud. 

Nähes pahaseid jumalasulaseid, tegime igaks juhuks minekut.

Pärast kohustuslikke turistipilte siirdusime järve äärde, kus kõrgus Udmurtide vabadussammas. Kindlasti on meil vabaduse mõiste nendega kardinaalselt erinev, samas kus see vabadus ikka mujal on kui hinges.

Külastasime ka suveniiripoodi ja väikest vabrikut, kust ahjusoojad suveniirid välja lendasid nagu Imavere saekaatrist voodrilauad.

Edasi liikusime linnast välja Karamas-Pelga külla, kus võeti meid klassikalist stsenaariumit

kasutades taaskord vastu. Soojenduspidu enne kontserti toimus õdusalt soojaks köetud palktare rüpes.

M: Hiljem saime ka suitsusaunas käia, mis oli meeeeeeeeeeeeeeeletult hea. Seal oli üks tuttav tädi, kes eelmisel korral soovis kedagi tüdrukutest oma pojale abikaasaks. Seekord uuris ta uuesti, et ehk ma nüüd ei soovi tema pojaga abielluda. Ei, ikka veel ei soovi :). Saunast tulles tegi Toomas avastuse, et kõik vesi polegi neil veel puskariks muudetud.. :)

A: Saunas käidud, tegime tsikkidega vahetust ja asusime taas kohalike memmedega elavasse vestlusesse. Loomulikult vigases venekeeles. Memmede keeled olid teravad nagu Soome pussnoad ja nad tegid toredaid sarkasme meie keeleoskuse kohta ja kooliskäimise peale raisatud aja suhtes. Eks oli seal ka tõeteri. Aga väga väikeseid. Võtsime Toomasega pillid ja tegime seda mida vaja. 

Lihvisime hittlugu „2 lõbusamat selli“, vahele ka muud muhedat kraami. Memmed leebusid ja tüdrukud tulid saunast. Oli aeg minna kultuurimajja kontserdile.

M: Esinesime ka seal kohalikele ja pärast laulsime ning tantsisime nendega koos. Kohalikud memmekesed olid meie poistele ka tüdrukud välja otsinud, kuid millegi pärast ei saanud nad omavahel kuidagi jutule. Tüdrukud istusid vaikselt nurgas ja piilusid, kuidas poisid pilli mängisid. Sinna see kosjasobitus jäigi.  Südamlik, siiras, tore, lõbus, hea, meeleolukas… sõnu jääb puudu vist. Ma lihtsalt jumaldan seda kõike.

A: Läksime tagasi külamajja, kus gruuvimeeter taas põhja lasti. Minul, muidugi-mõista, oli ta juba ammu põhjas. Võtsime pillid välja ja hakkasime puid alla loopima. Vaibad rulliti kokku nagu ahjusoojad pliinid ning meeletu tants võis alata. Pidu peetud, võtsime jalge alla tee kohaliku bajaanimängija koju, et veeta seal lõbus öö. 

M: Ööbisime tüdrukutega kultuurimaja juhataja juures. Tallu jõudes ründas meid pardipere. Sel korral vajusin varakult magama. Väsimus andis nüüd tunda. Leanne ja Marju õppisid hommikutundideni pererahvalt udmurdi keelt ja mind jäi üks nende lugu kummitama. Kummitab siiani.

A: Loomulikult ei läinud me ka seekord koheselt magama vaid alustasime peremehe poolt lauale laotatud sööke maitsma. Vahepeal võtsime lauatelefoniga kontrollkõne teises majas resideeruvatele tüdrukutele. Oli küll hiline, kuid vastati. Raporteerisime üksteisele valitsevast olukorrast nagu pioneerilaagri öövalve.

Veendunud, et kõik naudivad reisi ka uneks mõeldud ajal, jäid kõik rahule ja pidu võis jätkuda. Varsti saabus koju ka perenaine, otse poja sõjaväkke saatmise peolt. Seal on komme, et kultuuritares lööb kroonusse minev noormees mündi koos lindikesega laetala sisse, mille ta siis kahe aasta pärast tüdrukute kiljumise saatel juba õige mehena, hammastega välja kisub. 

Sealjuures palju hambaid kaotades, mis nagu kord ja kohus kulla või hõbedakarva kroonidega asendatakse. Samas jääb müsteerium naiste suhtes, kelle laulvatest suudest suurteks kogustes kulda-hõbedat vastu helkis.

Lugesime õhtu lõppenuks, sealjuures Toomasega vaieldes, kes on Villi ja mis tema sõbra nimi tegelikult on. Ja kumb on ikkagi kumb. Kuni uni meid murdis.

11.11. 

M: Hommikul sõime nende seltsimajas, laulsime taas veidi ning jätsime memmekestega hüvasti. Sain palju tervitusi koju kaasa, sest tuleb välja, et oleme oma perega Udmurdimaal võrdlemisi tuntud.

A: Asjad kokku ja seltskond ühines kollases bussis, mis tegelikult ei olnud kohalike loodusolude tõttu enam ammu oma tehnilises bassis kajastuvat tooni. Rullusime kenasti järgmisesse, Alnaši külla, kus pidi kontsert toimuma. Lisaks meile esines seal nii vanu kui noori taidlejaid. Olid sulnid kavad oma teatud teatraalsuses ja siiruses. Need tegid mind pisut kurvaks. 

Peale kontserti asusime teele Baiterjakovosse.

Ja juba me olime jõudnud sellesse esimesse külla piiri lähedal, kohaliku kultuuritegelase Vitali juurde. Enne veel külastasime külapoodi ja ostsime komme, mis pakitud gripkilekottidesse. Kohalikud kommid on Udmurtias täielik defitsiit. Seega pidime rahulduma Venemaa magusameistrite vänge loominguga. 

Otsustasin astuda võitlusse muda vastu ja ostsin omale popid kalossid mis minu meelest siiski pisut vett läbi lasksid. Olin saanud mudalt korralikult kitli peale. Teistele ma midagi ei öelnud. Läksime Vitali juurde, et valmistuda õhtuseks kontserdiks ja pisut puhata.

Panime kirja õhtuse lõppkontserdi kava. Sain ülesande laulda koos Toomasega uisku ja 2 lõbusat selli - milles valitses endiselt segadus. Veel üks kaunis Jääääre lugu. Olin valmis nagu Erki Nool enne sajameetri starti.

M: Lõuna Tarassovite juures ja veel üks kontsert kohalikus kultuurimajas. See oli kuidagi kõige sellisem venemaalikum õhtu. Ametlikud sõnavõtud ja nn. eeskava. Tarassoveid ajas segadusse see, et meie grupis oli nii Maarja kui Marju. Seega sai täiesti kogemata Marju ja sõprade kollektiivist Maarja ja sõbrad kollektiiv. 

A: See ei seganud meil head laivi andmast. 

M: Viimaks kasvas meie grupi sees sellest välja nali, et tegu on kollektiiviga M&M-s. Ootame esimeniskutseid ja võtame Tšuvassi õlle endale sponsoriks :). Tundsin end väga kohmetult, eriti veel selletõttu, et vene keelest vähe aru saan. 

A: Peale kontserti hakati jälle õpetama kohalikke tantsumänge. Kuna hetkel tantsutuju puudus, viilisin ennast pillimängija juurde ja hoidsin oma viiekeelset hellalt süles ja sosistasin talle lohutavaid sõnu. Karmoskamängija pill oli igaljuhul nii hääälest ära, et mitte midagi ei saanud aru, mis ta mängida üritas.

Vahepeal püüdsin tüdrukutele kohalikke tantsulõvisid pähe määrida. Mehed olid just põllult tulnud ja vajasid pärast rasket päeva pisut meelelahutust. Tüdrukud said vihaseks ja me läksime üles korrusele raamatukokku, et vaadata eesti kultuurinurgakest. Alt hakkas kostma põhi vene diskohitte. Tuli tahtmine tantsida nagu Anne Veski aga keegi ei võtnud vedu ja üksi ma ka tantsida ei tahtnud. Disko lõpetati peale teist lugu rahva passiivsuse tõttu.

M: Kohalikud olid vist veidi pettunud, et me nende vene diskost eriti huvitatud polnud. Pigem soovisime suunduda ööbimispaika, käia saunas ja omavahel edasi jämmida.

A: Rullisime ennast Vitali poole tagasi. Ta oli juba sauna jõudnud valmis kütta. Võtsime korralikud leilid ja õhtu kulges oma tavapärast rada. Esitusele tuli palju toredaid laule, loomulikult ka „2LS“ mille suhtes oli nüüdseks segadus veelgi suuremaks läinud. 

12.11 

A: Kurb hetk. Alustasime tagasisõitu. Nüüd hakkab reaalsus vaikselt nuiaga pähe taguma, et see salm hakkab elulaulust lauldud saama. Jääb ehk refräänist miskit. Sõit oli pikk ja kulges jälle poolunes, sinna sekka nii sürreaalsed unenäod, et nendest pole mõtet rääkidagi. Sinna vahele jäi ka tatari söögilettide maitsvad annid ja Toomase uued kuninglikud saapad.

13.11 

A: Teekond kulges nagu ikka, ilma suuremate viperusteta. Väiksed sögensi ja UNO pausid, uni ja kõik kordus taas.Peale lõunat oli meie veok piiripunktis ja üllatavalt kiiresti ka selle läbinud. Piiripeal oli veel eriti odav taxfree kauplus, kust ohtralt kingitusi kaasa osteti.

Kasutasime Raivo juures olekut veel tantsimiseks, et pikendada reisihõngu, millest varsti lahti tuli lasta. Tartusse jõudes pudenes seltskond laiali. 

M : Kindlasti jäi ja jääb ka sõnadesse ja kirja palju tundeid ja emotsioone panemata, sest selline kiire liikumine ja pidev tegutsemine lihtsalt kaotab mõned mälestused kuhugi ära. Põhiline on siiski see, et ma oma reisi kätte sain ja see minu sees midagi liigutas. Ma jälle tundsin, et ma tunnen midagi ja elan. Viimased ajad olid üsna tuimad olnud ja mulle hakkas tunduma, et ma ei suudagi millestki siirast rõõmu tunda. Udmurtia tõestas mulle aga midagi muud. Taaskord oli bussi väga hea seltskond kokku saanud, kes omavahel hästi sobis: meie rukavaditel Marju, kes õigel ajal meid ohjas ja väga tublisti kõik korraldanud oli; Karel, kes väga õigetel hetkedel pärleid pildus; Raivo, kes on Venemaa reisideks kõige õigem bussijuht üldse; Leanne, kes tasakaalustas seda pea ees vettehüppavat seltskonda oma rahuliku ja täiskasvanuliku olekuga; Andres, kes oma naljade ja tabavate ütlemistega meeleolu üleval hoidis; Toomas, kes meie krassaavitsa oli ja vahet pidamata lõõtsa mängida võis; Kadri, kellega mul õnnestus mõnes mõttes õestuda ning kellega me üksteist justkui toetasime (lisaks sellele ta ka selline vahva nu pagadi hunt oli), ja siis mina… enda kohta ei oska kommenteerida, mida mina täpsemalt sellele seltskonnale juurde andsin aga ma tundsin end üldiselt väga hästi nende inimeste keskel.

Päris kindel olen aga selles, et ma endiselt jumaldan ugrimaasid ning sinna reisimiseks olen alati valmis jätma kõik muu. 

Ja siis veel Andrese tabav lõpulause selle kõige kohta: “Minu elus on olnud palju salme, kuid teie jääte alati refrääniks!” Kas pole mitte armas ?!

Eesti-Ukraina jõulupidu

2011-01-03T11:18:00.001+02:00

Eesti-Ukraina talipidu 8.jaanuaril Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas algusega kell 13:00

8.jaanuaril on ukrainlastel teine jõulupüha. Eestlaste jaoks on jõulud juba seljataga, aga peomeeleolu ei ole veel vaibunud. Eesti-Ukraina talipidu on kahe rahva ühine tervitus 2011. aastale.

Päeva juhatab sisse Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse esimees Toivo Sõmer
Sõna saab Ukraina Kultuuri Seltsi juhataja Nikolai Stasjuk.
Ukraina jõulutraditsioonid
Jõululaulud asnamblilt PROMIN
Ukraina ansambel ZURBA (Tallinn)
Laulab Vladislav Reznitšenko
Esineb käsitöö- ja rahvamuusikaringi Kaval Käsi viiuliõpilane Kristin Tõnisson
Regilaule veab eest Helen Kõmmus
Musitseerivad Toivo Sõmer, Marju Varblane ja Helen Kõmmus

Tulge, pidutseme koos!

Laste sügisese koolivaheaja pärimuspäevad ERMis

2010-12-28T19:50:00.001+02:00

Tartumaa Rahvakultuuri keskselts ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad
kooliealisi lapsi vanuses 7-14 talvise koolivaheaja pärimuspäevadele.
Saame kokku 3.-7. jaanuaril 10.00-12.00 ERMi näitustemajas (Kuperjanovi
9, Tartu), et õppida rahvalikku pillimängu ja käsitööd.

Iga päev saavad lapsed individuaalset väikekandleõpetust. 6. jaanuaril
on kohal ka viiuliõpetaja. Mänguvara valib õpetaja igale lapsele tema
huvisid ja võimeid silmas pidades. Igal päeval on uus rahvuslik
käsitööülesanne, milleks ammutatakse ideid ERMi püsiekspositsiooni
käsitööväljapanekust. Laagri lõpuks saavad osalised selgeks mitmeid
laule, mänge, pillilugusid, käsitöövõtteid ja mälestuseks
endameisterdatud esemed.

Lapsi ootavad rahvamuusikõpetajad Eva Väljaots ja Annika Oselin ning
käsitööõpetaja Raili Hollo. Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on kohapeal olemas.

Pärimuspäevade tasu on 2,5€ /päev või 10€/5päeva

Palume kindlasti registreeruda järgmisel aadressil: tartumaarks@gmail.com

Kena jõuluaega

2010-12-20T20:43:00.001+02:00

Nigulapäeva regilaulutuba

2010-12-01T18:38:00.000+02:00

6.detsembril, esmaspäeval kell 18-20 toimub taas regilaulutuba
Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16).

Nigulapäeva õhtul valmistume regilauldes küünla- ja lumevalguse paistel pimeduse aja kõrghetkeks. Enne pööripäevast päikese pesas olemist ja jõululaupävast taas valguse poole kasvamist on ees ootamas pikimad ööd. Neil kahel nädalal võib öös leida nii mõndagi unenäolist kui ka muinasjutulist.

Regilaulutoa eesmärgiks on tuua linnakodanikke ja kõiki huvilisi lähemale meie esivanemate laulupärandile.
Laulutuba annab soovijatele võimaluse laulda teistega kaasa või olla ise eeslauljaks.

Täpsem info: http://laulutuba.planet.ee
Leila Joosepson
55568987

Tartumaa kodanikuühiskonna koverents

2010-11-22T16:40:00.000+02:00

Tulemas on selline konverents, kust kindlasti ka ise osa võtame:

Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsus, Tartumaa Arendusselts ja Kodukant Tartumaa ootavad kodanikeühenduste ja omavalitsuste esindajaid ning ettevõtjaid osalema ja kaasa rääkima Tartumaa kodanikuühiskonna koverentsil, mis toimub 3.detsembril Raadimõisa hotellis.

Üritusel saab kuulata Ene Ergma, Rivo Noorkõivu, Sulev Valneri, Rein Kilgi ja mittetulundusühingute Sibulatee ja Maitsev Lõuna- Eesti esindajate ettekandeid kodanikuühiskonnast ja koostööst ning osaleda aruteludes, kuidas maakonna tugevusi ja võimalusi saaks edukalt rakendada oma ettevõtmistes.

Lisaks tunnustatakse ürituse raames konkursi ?Tartumaa Hea Algatus 2010? laureaate.

Täpsem päevakava:

9:00- 9:30- Kogunemine ja registreerimine
09:30- 10:00- Päeva sissejuhatus ja tervitussõnad- Ene Ergma- Riigikogu esinaine ja Esta Tamm- Tartu maavanem
10:00- 10:30- Konkursi "Tartumaa Hea Algatus 2010" parimate autasustamine
10:30- 10:50- Kohvipaus
10:50- 13:00- Arutelud teemal "Tartumaa tugevused ja potensiaal ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamiseks maakonnas"; heade näidete tutvustus- Kristiina Liimand, Liis Pärtelpoeg (MTÜ Sibulatee) ja Merle Vall (MTÜ Maitsev Lõuna- Eesti)
13:00- 13:30- Lõunapaus (registreeritud osalejatele tasuta)
13:30- 14:00- Värske pilk Tartumaa võimalustele- Sulev Valner (MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts)
14:00- 14:30- Kohalike omavalitsuste haldusvõimekus ja avalike teenuste osutamine: võimalused koostööks avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahel- Rivo Noorkõiv (OÜ Geomedia juhataja)
14:30- 15:00- Ettevõtja pilk kodanikuühiskonnale- Rein Kilk (ettevõtja)
15:00- 115:15- Päeva kokkuvõte

Kogu üritus on osalejatele tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist kuni 29.11.2010.

Registreerida saab ka Internetis Tartu Ärinõuandla koduleheküljel http://www.tartu.ee/arinouandla/index.php?id=305&leht=16

Konverentsi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Maavalitsus.

Lisainfo ja registreerimine:

Siim Ausmees
Tartu Ärinõuandla
arenduskonsultant
tel: 7 366 325
e- post: siim.ausmees@tartu.bas.ee

Mardipäeva mängutuba

2010-11-07T21:03:00.001+02:00

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts koostöös Eesti Rahva Muuseumiga kutsub kooliealisi lapsi mardipäeva mängutuppa.

Rahvalikud mängud ja mardipäeva kombed kooliealistele lastele, teisip. 9. novembril kell 16.00-17.00 ERMi näitustemaja (Kuperjanovi 9)
käsitöötoas. Õpetajaks on Eva Väljaots

Töötuba: Arhailine tikand kinnastele

2010-11-03T19:41:00.000+02:00

MTÜ TuleLoo kutsub laupäeval, 06. novembril töötuppa: Arhailine tikand kinnastele.

Isadepäev ei ole enam mägede taga ja parim viis oma isa või vanaisa üllatada, on kinkida talle üks kena ja soe kindapaar. Käsitöömeistri käe all saad kaunistada ühe
kindapaari kas arhailise tikandiga või mõne muu meelepärase mustriga.

Töötuppa tulles on sul kaks võimalust:
1. Tood ise villased kindad kaasa ja hakkad neid meie õpetaja juhendamisel kaunistama;
2. Saad kindapaari meilt osta, sel juhul vajad veel lisaks 80.- kuni 100.-

Palun võta kaasa ka oma nõel, suure silmaga, et villane lõng ikka läbi mahuks.

Aeg: 06. november kell 11-12.30

Koht: Pepleri 27 (Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts)

Maksumus: 75.-

Info ja eelregistreerimine telefonil 56 954 682 või tulejaloo@gmail.com

Tartu rahvakultuuriümarlaud

2010-11-02T11:40:00.001+02:00

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts koostöös Eesti Rahva Muuseumiga kutsub teid osa võtma Tartu rahvakultuuriümarlauast, mis leiab aset 10. novembril kell 13-16 ERMi näitustemajas (Kuperjanovi 9)

Päevaplaan:

13:00 Rahvakultuuri Arendus -ja Koolituskeskuse koolitusvõimalustest ja koostöövõrgustikest Tartus – Urve Gromov
13:30 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi helistuudio Helikodu tegemistest, võimalustest ja plaanidest - Meris Tammik
14:00 Meie aeg ja meie võimalused? Koostööst ja kultuurikesksest mõtteviisist – Krista Aru
14:45 Osaluspaneel „Igal linnul oma pesa“
Oma pesadest tulevad kaasa kõnelema Aina Kippasto Kodukotusest, Külli Hansen Tartu Loomemajanduskeskusest, Riho Leppoja Tiigi Seltsimajast, Ando Kiviberg Viljandi Pärimusmuusika Aidast ning lisaks tuleb linna poolt kaasa rääkima ka inimene Tartu Linnavolikogu kultuurikomisjonist.
Ümarlauda modereerib Astrid Hallik
Oma osalemisest palun teada anda 8.novembriks aadressil tartumaarks@gmail.com

Ettevõtmiste toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu linn

Kohtumiseni mardipäeval!

Küünlakamina valmistamise töötuba

2010-10-27T15:52:00.001+03:00

MTÜ TuleLoo kutsub sind laupäeval, 30. oktoobril osalema küünlakamina valmistamise töötoas!

Kuna kohe-kohe on algamas novembrikuu, mis on üks pimedamaid ja koledamaid aegu siin Eestimaal, siis tahame oma toad veidi valgemaks muuta. Selleks valmistame töötoas küünlakoja, kuhu sisse käib väike teeküünal. Kasutame klaasi, vilti, värve jne. Materjalid meie poolt!

Aeg: 30.oktoober kell 11-12.30

Koht: Pepleri 27 (Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts)

Maksumus: 75.-

Info ja eelregistreerimine telefonil 56 954 682 või tulejaloo@gmail.com

Pärimuspäevadest Postimehes

2010-10-27T13:19:00.002+03:00

Eile kirjutas ERMi näitustemajas toimuvatest koolivaheaja pärimuspäevadest ka Tartu Postimees: http://www.tartupostimees.ee/?id=332215

Pärimuspäevad toimuvad koostöös Eesti Rahva Muuseumiga 25.-29.oktoobril kell 10-12 ERMi näitustemajas.

Päevi toetab Tartu linn

Laste sügisese koolivaheaja pärimuspäevad ERMis

2010-10-20T17:30:00.000+03:00

aste koolivaheaja pärimuspäevad Eesti Rahva Muuseumis (Kuperjanovi 9, Tartu) 25.-29. oktoober 2010

Tartumaa Rahvakultuuri keskselts ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad kooliealisi lapsi vanuses 7-14 koolivaheaja pärimuspäevadele. Saame kokku
25.-29. oktoobril 10.00-12.00 ERMi näitustemaja käsitöötoas, et õppida rahvalikku pillimängu ja käsitööd.

Iga päev saavad lapsed individuaalset väikekandleõpetust. Mänguvara valib õpetaja igale lapsele tema huvisid ja võimeid silmas pidades.
Laagri muusikaõpetust läbib üks laulu-pillilugu, mille kõik lapsed ühiseks musitseerimiseks selgeks õpivad. Päev algab ja lõppeb
ühiste laulu- või osavusmängudega.

Igal päeval on uus rahvuslik käsitööülesanne, milleks ammutatakse ideid ERMi püsiekspositsiooni käsitööväljapanekust. Laagri lõpuks
saavad osalised selgeks hulgaliselt väärt käsitöövõtteid ja endale viis uut endameisterdatud eset.
Lapsi ootavad rahvamuusikõpetaja Eva Väljaots ja käsitööõpetaja Raili Hollo. Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on kohapeal olemas.

Laagri tasu on 125 krooni.

Palume kindlasti registreeruda järgmisel aadressil: tartumaarks@gmail.com

Pakutrüki-töötuba

2010-10-16T10:02:00.002+03:00

HEA KOOLILAPS!

MTÜ TuleLoo kutsub sind sügisese koolivaheaja esimesel päeval, 23. oktoobril osalema pakutrüki-töötoas!

Õpime trükipakuga kangast kaunistama ja saadud materjalist nukku meisterdama. Töö käigus saad rohkem teada pakkudega trükkimisest,näed ka teisi võimalusi trükipakkude kasutamiseks ning omandad lihtsad võtted nuku valmistamiseks.

Aeg: 23.oktoober kell 11-13

Koht: Pepleri 27 (Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts)

Maksumus: 75.-

Info ja eelregistreerimine telefonil 56 954 682 või tulejaloo@gmail.com

Tartu tantsuklubi: Mandoliinid

2010-10-08T21:09:00.001+03:00

Tartu tantsuklubi: Mandoliinid
13. oktoobril 2010 kell 20.00-24.00 (02.00)
Tiigi seltsimaja (Tiigi 11, Tartu)

Tartu tantsuklubis toimub taaskord suurem mandoliinimängijate kokkutulek, mis koondab mandoliinimängijaid Virust Võruni.
Mandoliinidel musitseerivad Jaanus Põlder, Sten Aamer, Jürgen Sai, Kristjan Kuusmik, Martin Tauts, Martin Müller, Jaan Konks, Joonas Tuuling, Kaili Kuut, Voldemar Uiboupin, Aira Udras, Milja Udras, Mariann Nirk, Merike Tigas, Tõnu Muru, Ülo Mustjõgi, Ülo Soome, Andres Sapar ning mandotšellodel Arvo Laud ja Hillar Surva.

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.
Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud enda heaolu tagamiseks.

Pilet 25 krooni (1,60 EUR); osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2010. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 13. oktoobril, 27. oktoobril, 10. novembril, 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

XVII Tartu Rahvamuusikapäev

2010-09-28T21:28:00.000+03:00

XVII Tartu Rahvamuusikapäev
16. okt. 2010

Eesti Rahva Muuseumi Näitustemajas (Kuperjanovi 32)

Loengud-õpitoad
12.00 loeng „Loitsud eesti rahvapärimuses“ Mare Kõiva
14.00 laste laulumängutuba, juhendaja Eva Väljaots
14.00 õpituba muusikutele: „Tantsuks mängides...“ Cätlin Jaago ja Silver Sepp
15.00 õpituba tantsuhuvilistele „Labajalg naturaalses fookuses“ Silver Sepp ja Cätlin Jaago

Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11)

Tartumaa kapellide kontsert
15.00-17.00 Heino Tartes ja sõbrad /Väägvere külakapell/Talisman

Klubis Plink-Plonk (Vallikraavi 4)

16.30 Kapten Trumm
17.00 Sireli
17.30 Tuulepuu
18.30 Trallikud
19.30 kohvikujämm – Violin Violence
20.00 Tuule Kann ja Jaak Sooäär
21.00 kohvikujämm – lõõtsavirtuoosid
22.00 Liinatsuraq / Moskva-Odessa / saali- ja kohvikujämm

Info: www.traks.ee, 53407938

Rahvamuusikat väärtustavad: Eesti Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus, Eesti Rahva Muuseumi Näitustemaja, Horeca Service OÜ, Gift Line OÜ

Tartu tantsuklubi: Külapillimehed

2010-09-27T21:38:00.001+03:00

Kolmapäeval, 29. septembril algusega 20.00 toimub Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) Tartu tantsuklubi, kuhu on kutsutud külapillimehed Võrumaalt, Jõgevamaalt ja Tartumaalt. Tantsuklubis musitseerivad eesti lõõtspillidel Aivar Teppo, Avo Paap, Harri Lindmets, Mihkel Reino ja Taivo Leis. Lisaks musitseerivad karmoškadel Eduard Einmannn, Jaan Reino ja Ülo Saaremõts ning mandoliinil Ülo Soome.
Mängitakse külapidude tantsumuusikat 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.
Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud enda heaolu tagamiseks.

Pilet 25 krooni. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivates külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2010. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 29. septembril, 13. oktoobril, 27. oktoobril, 10. novembril, 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Pärimuskultuur linnaruumis

2010-09-15T15:49:00.001+03:00

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu Koolituskeskus koostöös Tiigi Seltsi Majaga

Programm "Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes" – 1.1.0603.08-0002

PÄRIMUSKULTUUR LINNARUUMIS TIIGI SELTSI MAJAS (Tiigi 11, Tartu)

8. oktoobril

11.00 Sissejuhatus. Talupojast linnasaksaks: seosed oma pärimusega ning selles elamine ja olemine. Ene Lukka-Jegikjan (MA).

11.45 – 12.30 Maa- ja linnakultuur (3t)– Argo Moor (PhD).

Maakultuuri muutumise olemus ja põhjused. Maakultuuri levik linna. Multikultuursus – kultuuride vastastikune mõju. Kultuur inimese hariduse alusena: identiteet, väärtused, rollid ja suhted kogu ümbruskonnaga.

12.30 – 12.45 Paus

12.45 – 14.15 Argo Moor jätkab

14.15 – 15.15 Lõuna

15.15 – 16.45 Eesti rahvakalender tänapäeva linnaruumis (3t) – Mall Hiiemäe (PhD).

Tähtpäevad ja pühad tänases linnastunud ühiskonnas: riigipühad, rahvakalendri pühade muutumine läbi aegade ja nende tähendus. Maakultuuri mõju linnale ja vastupidi.

16.45 – 17.00 Laulupaus

17.00 – 17.45 Praktilised näited. Mall Hiiemäe jätkab

17.45 – 18.00 Kokkuvõte ja tagasiside. Tiina Konsen

9. oktoobril

9.00 – 10.30 Pärimuskultuuri õppimine ja õpetamine tänapäeval. Perepärimus maal ja linnas. (2t) Ene Lukka-Jegikjan

10.30 – 10.45 Paus

10.45 – 12.15 Rahvajutu võimalused tänapäeval. Mis on jutuvestmise traditsioonis muutunud maal ja linnas. Rahvajutud ja perepärimus maal ja linnas. (2t) Piret Päär (MA)

12.15 – 13.15 Lõuna

13.15 – 14.45 Tähtpäevad töökeskkonnas – Piret Õunapuu (MA). Pärimuse rakendamine töökeskkonna sündmuste korraldamisel: tööle vastuvõtmine, tööjuubelid, pensionile saatmine, kooli ava- ja lõpuaktused jms. Pärimuskultuuri osa töökeskkonnas kogukonnatunde, sidususe loomiseks.

14.45 – 15.00 Paus

15.00 – 15.45 Piret Õunapuu jätkab

15.45 – 16.00 Kokkuvõte ja tagasiside. Tiina Konsen

Registreerimine: ene.lukka-jegikjan@kul.ee; info: Tiina.Konsen@raad.tartu.ee

Põrguorelid kõlavad XVII Tartu Lõõtspillifestivalil ka kirikus

2010-09-02T14:59:00.000+03:00

XVII Tartu Lõõtspillifestival toob ülikoolilinna üle poolesaja lõõtspillimängija Eestist, Portugalist ja Norrast. 3.–5. septembrini 2010 saab festivalil nautida üle tosina kontserdi, õppida lõõtspillimängu, keerutada tantsu simmanitel ja pillilaadalt endale lõõtspilligi osta.

2010. aastal kõlavad rahvalikus keelepruugis põrguoreliteks kutsutud pillid lisaks traditsioonilistele paikadele ka Jaani kirikus, kus festivalipäeva esimesel minutil, ööl vastu reedet, kõlavad vaiksed viisid. Mõtlikke viise toovad kuulajateni lõõtsakuningas Juhan Uppin, Siim Rikker, Asso Int, Reet Laube, Kadri G Laube, Karl Laanekask ja norra külaline Ida Furusæter.

Klubis Plink Plonk saab kuulata laupäeva õhtul, 4. septembril nelja erineva stiiliga kontserti. Alustab omapärase stiiliga eesti lõõtsamees Juhan Uppin, jätkab norra lõõtspilliduo Hilde Fjerdingøy ja Ida Furusæter, rahvamuusikat ja fusiooni segav portugali bänd Cabaz soojendab üles eesti regi-folk-rock pundi Nikns Suns, kellega teeb kaasa akordionist Kulno Malva. Vahe- ja järelmuusika valib Svjata Vatra laulja ja tromboonimängija Ruslan Trochynskyi, kel on esimene kord DJ-puldis lugusid valida.

Tantsusõbrad on oodatud festivaliõhtutel Püssirohukeldrisse, kus reedel mängib tantsuks ansambel Ummamuudu ja laupäeval ansambel Pärgament.

Traditsioonilisel Igamehekontserdil saab sõna iga festivalile pilliga tulnud muusik – kolme tunni jooksul kõlavad erinevad pillid, stiilid ja mänguvõtteid. Lisaks kümneid pillimehi Eesti erinevatest nurkadest, keda saab kuulda kontsertidel, lõõtspillitänaval, bändide vaheaegadel ja õhtustel jämmidel.

Lõõtspillisõbrad on oodatud ka ise programmis tegijana kaasa lööma. Lõõtspillipidu algab õpitubadega, kus iga soovija saab pilli jalgadele ja esimesed võtted sõrmedesse. Kui pillimäng sobiv tundub, on võimalus festivali pillilaadalt endale ka pill soetada ning põõsakontserdil või tänavanurgal üles astuda.

Lisainfo ja festivali kava: www.lootspill.ee

Pressiteate koostas:

Kadri Giannakaina Laube

Tartu Lõõtspillifestivali peaasjaline

tel 511 7348

kadri@lootspill.ee

TRAKSi huviringid lastele

2010-08-29T16:47:00.001+03:00

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ootab vanu ja uusi lapsi oma ringidesse:

Pakume võimalust õppida viiulimängu algteadmisi, solfedžot ja rütmiõpetust eelkooliealistele ja algklasside õpilastele. Aitame valmistuda ka muusikakooli sisseastumiskatseteks. Edasijõudnutele õpetame pärimusviiulit.

Esimene kokkusaamine on 6.septembril 2010 kell 18 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsis (Pepleri 27 I korrus), kus hiljem hakkavad toimuma ka tunnid.
Rohkem informatsiooni Annika Oselinilt, e-mail: oselin.annika@gmail.com

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi rahvamuusika- ja käsitööring KAVAL KÄSI ootab pärast pikka suvepuhkust taas kõiki väikekandle- ja rahvaliku käsitööhuvilisi lapsi ja noori Eesti Rahva Muuuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) ühiselt tegutsema. Kord nädalas toimuvas ringis õpime rahvalikku pillimängu ja teeme erinevat käsitööd. Kokkuleppel õpetajatega toimuvad ka individuaaltunnid.

Kaval Käe esimene kohtumine on 5. oktoobril 2010 15.00 Eesti Rahva Muuseumi näitustemaja käsitöötoas.
Küsi lisa Helenilt telefonilt 56 504 126 või vaata www.traks.ee

Laste koolivaheaja pärimuspäevad ERMis

2010-08-16T13:56:00.000+03:00

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsub kõiki 7-12 aastasi lapsi osa saama koolivaheaja pärimuspäevadest, mis leiavad aset 23.-27. augustil kell 10-12 Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas (Kuperjanovi 9, Tartu).
Õpitakse tundma erinevaid eesti rahvapille sh mängitakse väikekannelt, lustitakse laulumänge ja tehakse rahvalikku käsitööd. Laagri kava on seotud eesti rahvakultuuri tutvustava ERMi püsinäitusega. Juhendajateks on Eva Väljaots (väikekannel, rahvalaulud ja -mängud) ja Raili Hollo (käsitöö). Osavõtumaks on 125 krooni/nädal. Registreerumine aadressil tartumaarks@gmail.com. (Registeerimisel palume edastada lisaks lapse nimele ka vanema nimi ja kontakttelefon ning võimalusel ka lapse isikukood)

1. Päev: Igal linnul oma laul!
Igaüks meist oskab midagi hästi teha. Kui me oma andeid teistega jagame, neile oma oskusi õpetame, siis kasvab ka meie osavus. Õpetades õpime kõige paremini.
2. Päev: Igal ühel oma pill!
Me saame ise oma ja teiste inimeste ellu rõõmu tuua, kui jagame nendega seda kaunist, mida oskame luua. Muusikast tundsid juba meie vanaemad ja vanaisad lastena suurt rõõmu. Igaüks meist võib kergelt õppida ja rõõmuga teha meie oma rahva muusikat.
3. Päev: Igal päeval oma töö!
Me kõik oskame meisterdada palju toredaid asju. Tööd tehes me märkame, et igaüks teeb asju just talle sobiva kiirusega ja omamoodi. Oleks ju igav, kui kõik oleksid täpselt ühte nägu ja oskasid mõtelda ja tegutseda ainult ühte moodi. Inimeste ja nende tööde erinevused teevadki meie elu rikkaks ja huvitavaks.
4. päev: Igal puul oma juur!
Kõik me oleme pärit oma perest. Meil on palju toredaid ja andekaid esivanemaid. Mida sellist head ja toredat oleme me neilt õppinud, mida mujal, näiteks koolis või ringides ei õpetata?
5. Päev: Töö kiidab tegijat!
Hästi tehtud tööd, selgeks õpitud laulu või pillilugu on rõõm teistega jagada. Jagatav asi ei pea olema keeruline ja raske. Kõige rohkem rõõmu teevad just lihtsad ja loomulikud südamest tulevad asjad. Ja jagatud rõõm kasvab aina suuremaks!

Ettevõtmine saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.

Käsitöökolmapäevad

2010-08-09T11:22:00.003+03:00

Nii nagu Tartu orienteerujatel on neljapäevakud, on Tartu käsitöösõpradel Raadi väravamajas (ERM) käsitöökolmapäevad, mida veab eest MTÜ TuleLoo

Augustikuu kolmapäevakud

11.08. kl 13-19 MTÜ TuleLoo käsitöökolmapäev Raadi väravamajas: viltimine
18.08. kl 13-19 MTÜ TuleLoo käsitöökolmapäev Raadi väravamajas: nõelvilditud ehted
25.08. kl 13-19 MTÜ TuleLoo käsitöökolmapäev Raadi väravamajas: rahvuslik tikand ja kaaruspael

MTÜ TuleLoo koondab enda alla erinevaid käsitöömeistreid, kes soovivad oma kogemusi ka teiste huvilistega jagada ning seeläbi ka midagi uut ise juurde õppida.

Tartu Linnavalitsuse Kultuuriosakonna toetustest

2010-08-03T14:42:00.002+03:00

Kultuuri-, spordi- ja noorsootööprojektide ning projektlaagrite korraldamise taotluste tähtaeg on 16.augustil. Seoses sellega toimub neljapäeval, 5-augustil kell 14:00 kultuuriosakonna saalis (Raekoja plats 12, II korrus) teemakohane infopäev, kus räägitakse lähemalt ka taotlemise muudatustest.

Infopäeva kava:
1. Kultuuriosakonna juhataja kohusetäitja Veljo Lambi avasõnad
2. Jurist Liisa Kaasik tutvustab põhilisi muudatusi seoses toetuste taotlemise uute kordadega
3. Kultuuriteenistuse juhataja Rait Ress tutvustab kultuuriühingute ja kultuuriprojektide toetamise põhimõtteid
4. Noorsooteenistuse peaspetsialist Reimo Rehkli kõneleb noorte huvitegevuse ühingute, noorteühingute ja projektlaagrite toetamisest
5. Sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp tutvustab suuremaid muudatusi, mis on tehtud spordiprojektide, eraõiguslike spordiklubide ja spordikoolide toetuse andmise korras
6. Osalejate küsimused

MUUDATUSED ÕIGUSAKTIDES

2011. aastaks toetuste taotlemise aluseks on uued toetuste andmise korrad ja juhendid.

1. PROJEKTID:
Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määrus nr 12 „Kultuuri-, spordi- ja noorsootööprojektidele toetuse andmise kord”
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/VOLM2010061000012

2. ÜHINGUD JA AVATUD NOORTEKESKUSED:
Tartu Linnavolikogu 8. juuli 2010. a määrus nr 16 „Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele ja avatud noortekeskustele toetuse andmise kord”
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/VOLM2010070800016

Tartu Linnavalitsuse 15. juuli 2010. a määrus nr 16 „Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele, avatud noortekeskustele ja projektlaagritele toetuse määramise ja arvutamise juhend”
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVM2010071500016

3. ERAÕIGUSLIKUD SPORDIKLUBID JA SPORDIKOOLID
Tartu Linnavolikogu 10. juuni 2010. a määrus nr 11 „Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse andmise kord” http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/VOLM2010061000011

Tartu Linnavalitsuse 21. juuni 2010. a määrus nr 12 „Eraõiguslikele spordiklubidele ja spordikoolidele toetuse arvutamise juhend” http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVM2010062100012

4. PROJEKTLAAGRID
Tartu Linnavolikogu 9. juuli 2010. a määrus nr 15 „Projektlaagrite korraldamiseks toetuste andmise kord”
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/VOLM2010070800015

Tartu Linnavalitsuse 15. juuli 2010. a määrus nr 16 „Kultuuriühingutele, noorte huvitegevuse ühingutele, noorteühingutele, avatud noortekeskustele ja projektlaagritele toetuse määramise ja arvutamise juhend”
http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/TLVM2010071500016

Nende õigusaktidega ja toetamispõhimõtetega saab tutvuda ka aadressidel www.tartu.ee/ko ja www.tartu.ee/kotoetused. Kultuuriosakonna koduleheküljel on kättesaadav Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukava aastateks 2008–2013 ning lisateave koolituste ja teiste rahastamisvõimaluste kohta.

Lisateave:
Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond
736 1360
ko@raad.tartu.ee

Pärimuste park uue ERMi hoone lähistele

2010-07-15T21:12:00.000+03:00

Täna ilmus Tartu Linnavalitsuselt järgnev pressiteade:

ERMi uue hoone lähistele kavandatakse Pärimuste parki

Tartu linnavalitsus määras täna projekteerimistingimused Raadi mõisapargi ja Eesti Rahva Muuseumi uue hoone vahelisele alale Pärimuste pargi rajamiseks.

ERMi uue maja ja Raadi mõisapargi vahelisele alale kavandab ERM folkloorset pärimust esitavat teemaparki. Teemapark jaotatakse neljaks sektoriks, millest igasse kavandatakse kolm-neli folkloorset sümbolobjekti. Rajatavad objektid ühendatakse omavahel kergliiklusteedega.

Parki on kavas rajada kultusepuu, kiviring, kaev, oja, künkad ja koopad, samuti esinemislava ning suitsusaun. Olemasolevad viinaköögi varemed konserveeritakse ja korrastatakse viinaköögi korsten.
Pargi maastikuarhitektuur, uusehitised ja väikevormid peavad olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega ja sobima kokku uue muuseumihoone arhitektuurse lahendusega.

Pärimuste pargi projekteerimistingimustega saab tutvuda Tartu linna kodulehel või linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna projektide arhiivis Raekoja plats 3 III korrus tuba 317.

Tartumaa linn XV Tartu Hansapäevadel

2010-07-13T15:10:00.001+03:00

Sellel nädalavaehtusel leiab aset Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi korraldatav Tartumaa linn XV Tartu Hansapäevadel.

Tartumaa linnas asuvad väljapanekud ja töötoad, mis tutvustavad nii kohalikele kui ka külastajatele Tartumaad. Saab teha näputööd, meisterdada ehteid ja uurida Tartumaa ajalugu. Pirogovi platsil asub pea 20 erinevat töötuba Tartust ja ümberkaudsetest valdadest. Muuhulgas on esindatud Eesti Põllumajandusmuuseum, Uhti Kõrtsi avatud ateljee ja Trükimuuseum.

Samuti on Pirogovi platsil üles seatud lava, kus saab päeval näha rahvatantsu ja –muusikat ja laupäeva õhtul ka erinevaid Tartumaal tegutsevad noorteansambleid. Tartumaa linna programm pakub tegevust ja meelelahutust kogu perekonnale.

Tartumaa linn on avatud 17. ja 18. juulil. Lavaprogramm algab mõlemal päeval juba kell 10 hommikul ja kestab laupäeva õhtul kella üheksani ja pühapäeval kuni Tartu Hansapäevade lõpetamiseni.

Tartumaa linna kava leiab siit: http://hansapaevad.ee/?s=117

The EThNOMOOD in fashion

2010-07-05T10:51:00.001+03:00

Folkloorifestivali "Baltica 2010" raames toimub Tartus noorteseminar „The EThNOMOOD in fashion“, mis leiab aset 10. juulil kell 15.00 Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).

Seminaril saab näha ülevaadet orignaalsetest eesti rahvarõivastest (Janne Vaabla autentsete rahvarõivaste demonstratsioon) ning kuulata ettekannet koos rohke pildimaterjaliga selle kohta, kuidas rahvuslikke elemente ja mustreid on kasutatud eesti moes (TÜ VKA vilistlane Kristina Libe). Samuti loodame tekitada diskussiooni rahvarõivaste kasutamise teemal tänapäeval.

Oodatud on kõik asjast huvitatud, kes hingelt ja/või ihult noored:)

Lisainfo ja soovitatav etteregistreerimine karmen.moont@gmail.com, tel 53 844 233

Jaago käsitöötalu suvised laagrid

2010-06-17T14:00:00.001+03:00

Jaago käsitöötalus toimub ka sel aastal suvelaager “Tahan teha! 2010“.
Programmis on sel aastal nii „peenemat näputööd“ kui suuremat jõudu nõudvaid tegemisi alates sidumisbatikast ja ehetest sepa- ja puutööni välja. Tööd on kõik jõukohased ka päris algajaile. Esimene laagrivahetus toimub 6.-8., teine 20.-21. augustil. Juhendajateks on Inga Talvis, Airi Gailit, Heiki Põldma ja Siim Otsa. Kirjaga on kaasas laagri täpsem programm, kus kirjas ajakava ja laagris õpitavate tehnikate lühikirjeldus.

Kui soovid sellest kõigest osa saada, siis palun kirjuta registreerumiseks kiri e- aadressil inga.talvis@gmail.com või helista telefonil 5297919.

Laagri osavõtutasu on sel aastal 880.-, millest töine osa moodustab 500.-, ülejäänu kulub toitlustamiseks (kolm lõuna- ja kolm õhtusööki). Osavõtumaksu sees on materjalid, tööriistad ja juhendamine, kõikvõimalikud olmelised kulutused ja saun. Ööbimine on maksuta, oma telgis või kiirematel registreerujail aidasohvadel. Suvelõpulõhn ja augustiööde sumedus on tasuta.

Erinevalt eelmistest aastatest valmib toit otse Jaagol ning selle valmistamiseks kasutatakse ainult lõkketuld. Söögisedelil on mahehernepüreesupp, kodused lihakoogid, lõkkepliinid ja muu hää-parem. Kõik tehtud selle mõttega, et kodu lähedal kasvatatud toit on parim.

Jaago suvelaagri “Tahan teha! 2010“ programm

Reede, 6. august

11.00-12.00 Häälestusretk

12.00-14.00 Klaasisulatus

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Puutöö

19.00 Õhtusöök

Laupäev, 7. august

10.00-14.00 Viltimine/sepatöö

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Viltimine/sepatöö

19.00 Õhtusöök

20.00 Saun

Pühapäev, 8. august

10.00-14.00 Kõlapael

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Kartulitrükk

19.00 Õhtusöök

Reede, 20. august

11.00-12.00 Häälestusretk

12.00-14.00 Sidumisbatika

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Keraamika. Vilelinnu valmistamine

19.00 Õhtusöök

20.00 Saun

Laupäev, 21. august

10.00-14.00 Viltimine/sepatöö

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Viltimine/sepatöö

19.00 Õhtusöök

20.00 Keraamika must põletus. Lõkkeöö

Pühapäev, 22. august

10.00-14.00 Seebi keetmine

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Paberehted

19.00 Õhtusöök

Laagri programm 6.-8.augustil

Häälestusretk

Metsaretkel astume argipäevast välja ja jõuame kohale ise tegemise juurde. Kogume puitu ja loeme pilvi.

Klaasisulatus

Mängime värviliste klaasikildudega mosaiigimänge- teeme suuri aknakaunistusi või imeväikseid ehteasju . Ja kõige lõpuks paneme kogu loodu klaasiahju küpsema. Kuuma käes sulavad erivärvilised killud üksteise külge.

Puutöö

Kõnnime kraavipervel ja kaasikus, õpime puud maha võtma, laasima ja koorima. Päris tööks valmistame Eesti Rahva Muuseumis olevate esemete eeskujul riidepuu.

Viltimine

Märgviltimise töötoas saab selgeks villa vildiks saamise lugu. Õpime, kuidas saada vildile imetäpseid kujundeid ja motiive ning valmistame endale „jooksulaualina“- selle, mis jookseb kitsa (30-40cm) kaunistustriibuna laua keskel pärislinal.

Sepatöö

Ehtsa sepa käe all õpime selgeks sepatöö algtõed ja sepistame endale naela või nagikonksu.

Saun

Ehtne maasaun ihu ja hinge harimiseks.

Kõlapael

Kõladega kudumine on üks vanemaid paela kudumise tehnikaid. Kõlapael saadakse koelõngaga ühendatud ja kõladega keerdu pööratud lõimelõngade ridadest. Paela kudumisel kasutatakse väikseid umbes 6×6 cm suurusi ja keskelt 6 mm paksuseid äärtelt õhenevais laudu, millest pannakse läbi lõimelõng. Need väikesed lauakesed klõbisevad töötades, sellest ka kõlade nimi.

Töötoas õpime, kuidas lõng kõladesse käib, mismoodi mustrid sünnivad ning koome päris oma vööjupi.

Kartulitrükk

Kartulitrüki töötoas õpime tavalisest kartulist trükitemplit tegema. Iga osaleja kujundab endale päris isikliku ja oma äkknäki- säästliku ja vastupidava poeskäimise tarbeeseme.

Laagri programm 20.-22.augustil

Häälestusretk

Metsaretkel astume argipäevast välja ja jõuame kohale ise tegemise juurde. Saame tuttavaks ja loeme pilvi.

Sidumisbatika

Batika ehk batik on Indoneesia päritolu tekstiilikunsti tehnika - riide värvimine selle osalise katmise abil. Kangas või riideese seotakse nööridega ülitugevalt kokku. Sidumismeetodid olid eri piirkondades enamasti samad. Tuntud oli väikeste esemete ( kivikeste, seemnete jms.) sidumine kangasse, kanga voltimine, sidumine ja mustrite õmblemine kangasse.
Ülikõvaks seotud kangaid keedetakse potis tekstiilivärvi sees. Pärast loputamist, lahtisidumist ja põhjalikku pesemist võib protseduuri korrata, kasutades mõnda muud värvitooni või valgendit.

Keraamika maapõletus- vilelind

Seekord valmistame hääst Lõuna-Eesti punasavist vilelinnu ehk partsupilli- sellise, nagu vanasti potisetud laatadel ostajate ligimeelitamiseks müüsid. Valmis küpsetame linnud maa-ahjus.

Maapõletus on vanim keraamikapõletustehnika, mille käigus punasest savist eelnevalt valmistatud väikesed esemed (sedakorda vilelinnud) põletatakse kõvaks tavalises maa sisse kaevatud augus. Valmistatud esemed ei vaja eelnevat ettepõletust, kuid peavad olema hästi kuivanud, et ei puruneks. Seetõttu tuleb esemeid valmistada vähemalt päev varem ja hoolikalt kuivatada. Mõnevõrra võimaldab purunemisriski vältida ka lõkketemperatuuri aeglane tõstmine.

Maasse kaevatud auku tehakse lõke ja lastakse söeks põleda, et auk soojeneks. Söed kraabitakse kõrvale ja kuivanud esemed asetatakse auku. Nende vahele puistatakse saepuru või laaste. Esemed võib ettevaatuse mõttes katta tagurpidi keeratud ämbriga. Ämbri ümber tõmmatakse veel hõõguvad söed. Tasapisi hakatakse põletusmaterjali lisama. Ca 6 h peale esemete ahjupanekut on lõke kõrge leegiga esemete kohal. Seejärel kaetakse lõke alguses august välja kaevatud mätastega. Tulel ei ole nüüd enam põlemiseks hapnikku, mistõttu leek hakkab seda võtma savi seest. Toimub vahetusprotsess, mille käigus esemed värvuvad mustaks. Toonid varieeruvad tuhmmustast läikiva hõbehalli ja hõbedaseni.

Ahju saab lahti pakkida järgmisel päeval.

Viltimine

Märgviltimise töötoas saab selgeks villa vildiks saamise lugu. Õpime, kuidas saada vildile imetäpseid kujundeid ja motiive ning valmistame endale „jooksulaualina“- selle, mis jookseb kitsa (30-40cm) kaunistustriibuna laua keskel pärislinal.

Sepatöö

Ehtsa sepa käe all õpime selgeks sepatöö algtõed ja sepistame endale naela või nagikonksu.

Seebi keetmine

Keskajast saadik on Eestis ise seepi keedetud ja lisaainerikka poekosmeetika ajastul on hää lihtsad tõed jälle meelde tuletada. Räägime sellest, kuidas vanasti seepi keedeti ja proovime ise järele, kas tuleb ka hää.

Muide, seebikeetmist peeti vanasti salajas, et võõras ei saaks paha silma pääle panna.

Paberehted

Läbi loetud ajalehest ja läikivast reklaamipaberist saab rohkemgi kui lihtsalt tulehakatust (kriidipaberist ei saa muidu sedagi). Meie teeme seekord ehteid ja helmeid- just nii glamuurseid või lihtsaid kui fantaasia lubab.

Tartu Ärinõuandla arengukava arutelu

2010-06-16T14:17:00.001+03:00

Tartu Ärinõuandla kutsub kõiki huvilisi üles arutama teemal - Millised on tänased kodanikeühenduste vajadused ja ootused Tartu Ärinõuandlale?.

Kohtumine toimub 28.juunil kell 15-17 aadressil Tartu, Vaksali 17A

Tulekust palun märku anda Mariinale aadressil mariina.laineste@tartu.bas.ee. Samale aadressile võib saata ka ettepanekuid mõne teise kokkusaamisaja suhtes.

Peipsiäärsete maakondade laulupeo pressiteade

2010-06-14T13:34:00.001+03:00

Viikingilodi toob Elvasse Peipsiäärsete maakondade laulupeotule

Pühapäeval, 20. juunil algusega kell 17.00 toimub Elva lauluväljakul nelja
peipsiäärse maakonna ühine laulupidu "Kui käes on jaanipäev". Peo kunstiline
juht on Lauri Breede, muusikajuht Toomas Peterson ja liikumisjuht Jaanus
Randmaa, stsenarist Astrid Hallik, kunstiline kujundaja Andres Rattasepp.
Peo korraldaja on Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind.

Peipsiäärsete maakondade peol osalevad Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ning
Ida-Virumaa naiskoorid, poistekoorid, meeskoorid, segakoorid ja lastekoorid,
neile lisaks Tartumaa tantsijad. Osalejaid on kokku tulemas 2000 ringis.
Esmakordselt Eesti laulupidude ajaloos kaasatakse saateorkestrina Big Band
Tartu, kes saadab kõiki koorilaule ja rahvatantse - kogu peo vältel ei
kasutata ühtegi helisalvestust. Uudne on ka peo lavastuslik külg. Avasõnad
ütleb ning laulu juhatab valla kultuuriminister Laine Jänes. Lisaks
dirigeerivale ministrile astub peol üles Tartu maavanem Esta Tamm, kelle
tantsusoolo juhatab sisse tantsijate etteaste.

Peipsiäärsete maakondade ühise laulupeo tuli tuleb üle vee viikingilodjal
Turm ning jõuab Elva lauluväljakule Arbi järvelt. Veetee loob mõttelise
sideme Peipsiga, mis nelja maakonda ühendab.

Peole on oodatud kõik noored ja vanad, piletit ei küsita ning laul ja tants
on kõigile tasuta.

Lisateave: Astrid Hallik, tel 730 5321 või astrid.hallik@rahvakultuur.ee

Elva HKK Sinilind 5091288 sinilind@elva.ee

IX Tartumaa trallam

2010-06-07T13:23:00.001+03:00

XXIII Rahvusvaheline Folkloorifestival „Baltica 2010"

IX Tartumaa trallam
Tartus laupäeval, 10. juulil 2010

Kell 14.00 - 19.00
Kogupere laulu-tantsu-mänguõu Antoniuse õues (Lutsu 5)
vihmase ilma korral H.Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12)
Kõigil trallamile tulijatel, pisiperest memmede-taatideni, on suurepärane võimalus
folkloorirühmade eestvedamisel ja juhendamisel kaasa lustida, jõudu- ja osavust proovile panna, meisterdada.

Kell 15.00
Noorteseminar „The EThNOMOOD in fashion" Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11)
Kõigil moe ja rahvarõiva huvilistel on võimalus kuulata, vaadata ja arutleda,
kuidas rahvarõivastest inspireerituna igapäevarõivaid kandes me erineme või sarnaneme naabrite ja kaugemate rahvastega.

Kell 19.00
IX Tartumaa trallami kontsert Antoniuse õues (Lutsu 5)
vihmase ilma korral H.Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12)
Meelelahutust ja silmailu pakub traditsiooniline Tartumaa trallami kontsert, kus koos Tartu parimate folkloorirühmade ja rahvamuusikutega esinevad festivalile saabunud külalisrühmad „Vasilitzia” Küproselt, „Salduve” Leedust ” ja „Kāndla” Liivimaalt.

Osalevad:
Laste folkloorirühmad ,,Taaderandi Tähesõel” ja ,,Triinud ja Taavid”, Tartu II Muusikakooli laste kandlering ja lasteansambel ,,Kapten Trumm”, noorte rahvamuusikaansambel ,,Sireli”, rahvamuusikaansamblid ,,Minjoon” ja ,,Siller”, folkloorirühm ,,Haavikuemandad”, rahvatantsurühmad ,,Linda", ,,Torbikud” ja ,,Upsijad”, vanamuusikaansambel „Triskele" ning
lõõtspillimängijad Aivar Teppo, Arvo ja Allan Avi.

Kõik IX Tartumaa trallamil pakutav on osavõtumaksuta ja pääsmevaba!

Korraldab Tiigi Seltsimaja

Toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartu Linnavalitsus.

Täpsem info: kultuuriaken.tartu.ee või Tiina.Konsen@raad.tartu.ee

Kodanikeühenduste e-konverents

2010-06-05T14:16:00.000+03:00

9. juunil kl 12.00 - 15.00 toimub Euroopa esimene kodanikeühenduste liidrite e-konverents, kus on kõigil huvilistel võimalik arutada kolmanda sektori juhtimisküsimuste üle Euroopas. Osalemine toimub aadressil www.participationforchange.org.

Kuna e-konverents pole Eestiski eriti levinud meetod, toon ära mõned selle poolt- ja vastuargumendid.
Plussid:
+ võimalik jagada oma kogemusi rahvusvahelisel tasandil ja saada head nõu
+ osaleda on võimalik oma põhitöö kõrvalt ilma et keegi selle peale halvustavalt vaataks
+ arutelud jäävad ehedal kujul alles pärast ametlikku konverentsi lõppu
+ osalemine on tasuta ja osalejate arvu ei piirata
Siia lisanduvad kõik tavalise konverentsi plussid, nii et kellele konverentsid meeldivad, peaksid ka 9. juunil enda jaoks huvitavaid teemasid leidma.

Miinused:
- konverentsil osalemiseks tuleb luua kasutajakonto (vastuargumendiks võib öelda, et igale konverentsile peab end registreerima)
- osalejatega ei teki ehk nii tihedat kontakti kui "päriselus" (samas on eestlastel head kogemused Facebook'is kogemuste jagamisest, miks siis mitte ka e-konverentsi lehelt)

Esialgne programm (kuna konverentsi töökeel on inglise keel, on programmgi inglise keeles)

12.00 Welcome and introduction to the e-Mentoring, Mirko Schwärzel, BBE, Germany
12.15 Richard Wilson, izwe, shares his thoughts about how international collaboration can create positive change

*** VIRTUAL BREAK - 11.00am - 12.00pm ***

WORKSHOPS

14.00
Nigel Newton Sawyerr, Collaboration Manager, bassac, UK - How are organisations in the UK working together? What makes working together important at this time? What can we learn from how organisations are collaborating?

Karl Wilding, Head of Research, NCVO, UK  - How is the UK voluntary/ NGO sector workforce changing? How does that change the way that we work? How does the demographic of your own workforce impact on how you run your organisation?

14.30 What next? How can you get involved with this e-Mentoring project?
Find out how to connect with people working in the UK, Poland, Estonia, Slovenia and Germany.

Loomulikult on palju iga osaleja enda teha, kuna täpsemad aruteluteemad tulevad just nimelt osalejatelt.

Tegemist on Suurbritannia, Saksamaa, Sloveenia, Poola ja Eesti kodanikeühenduste katusorganisatsioonide ühisprojektiga, kus edaspidi käivitatakse lisaks e-konverentsile ka e-mentorpaarid. EMSL on kaasanud projekti Eesti poolt Maiko Kesküla Järvamaa Arenduskeskusest ja Viljo Vabriti Tallinna vabaühenduste võrgustikust.

Lisainfo:
Elina Kivinukk
EMSLi koolitusjuht
elina@ngo.ee

Tartu tantsuklubi: Mari tantsud

2010-06-02T08:24:00.001+03:00

Järgmine Tartu tantsuklubi toimub kolmapäeval, 9. juunil kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).

Seekord on huvilistel võimalus õppida mäe- ja niidumaride rahvatantse ning laulumänge. Tartu tantsuklubisse tulevad Eestis elavad marid. Mari rahvatantse ja laulumänge õpetavad Aleksei Aleksejev ja Vassili Petrov. Tantsuks mängivad Tallinna ja Tartu rahvamuusikud.

Otseloomulikult on oodatud Tiigi seltsimajja ka teised rahvamuusikud ning vahepeal tantsitakse teiste rahvaste rahvatantse. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.
Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud enda heaolu tagamiseks.

Pilet 25 krooni; osalemine on tasuta pillimängijatele, rahvarõivastes külastajatele ja lastele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2010. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 9. juunil, 23. juunil, 1. septembril, 15. septembril, 29. septembril, 13. oktoobril, 27. oktoobril, 10. novembril, 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Kandlemeisterdamise kursus

2010-05-26T12:53:00.001+03:00

Kandlekoda VIII Kandlemeisterdamise kursus

1. - 6. juulini 2010.a. toimub Kandlekojas pillimeister Rait Pihlapi juhendamisel Kandletegemise kursus. Kursuse eesmärgiks on anda igale huvilisele võimalus ise endale meelepärane kannel meisterdada. Laagris saab valmistada 6-10 keelset kannelt ning hiiukannelt.

Grupi suurus on kuni 10 inimest.

Kursus maksab 2900-3200 EEK, hind sõltub meisterdatavale pillile kuluva materjali kulust või juhendamise keerukusest (6-10 keelne pill, hiiu kannel)

Kursuse tasu sisaldab:
- kandle tegemiseks vajalikku materjali

- juhendamist

- vajaminevate tööriistade kasutust
- mahetoitumist 3 x päevas
- kandlemängu tunde

- öömaja

Info ja registreerimine:
52 04818, 48 62 614

kandlekoda@gmail.com

Pillimeister Rait Pihlap

Regiöö tuleb taas

2010-05-18T10:44:00.000+03:00

Arhailise loomingu festival Regiöö 2010 toimub taas soojadel kevadpäevadel Tartus 29.-30. mail, korp. Rotalia majas (Tähe 3).

On traditsiooniks saanud, et festivalil esinevad pärimusmuusika ansamblid meilt ja mujalt. Improvisatsioone regilaulu teemadel jätkub ka hilisteks öötundideks.
Kui Regiöö 2009 teemaks oli müütiline laul Tähemõrsjast, siis aastal 2010 on laulude ja improvisatsioonide teemaks arhailine müüt Kuldnaisest.
KULDNAISE tüüpi regilaulus jutustatakse noormehest, kes teeb endale kullast või puust nooriku, lootuses saada nii endale parim naine. Kuid tehisnaine ei asenda elavat: puudub keel, meel, hing ja süda.

Traditsioonilise regilauluna on KULDNAINE ilmselt pulmalaul, argipäeva-hõnguline ja räägib lihtsatest inimlikest väärtustest: naist ei tohi valida liiga kaua ja kaugelt, märkamata naabritüdruku ilu.

Kullast naise motiiv on levinud Eesti rannikukihelkondades, puust naisest on rohkem lauldud sisemaal.

Festivali programm:
Laupäev 29.mai , korp. Rotalia( Tähe 3)
18.00 Tuulepuu / festivali avamine
20.00 Grupeto(Eesti/ Norra)
21.00 Norra tantsud
22.00 Strand...Rand
Anne Maasik ja Heikki- Rein Veroman
Triskele
24.00 Dialekt
Regiöö jamm Margus Põldsepp ja Sulev Salm jt.

Pühapäev 30.mai, korp. Rotalia (Tähe 3)
14.00 Sireli
16.00 Sinimaniseele
18.00 Liinatsuraq
20.00 Klapp
22.00 Tulli Lum / festivali lõpetamine

Lähem info kontsertide kohta festivali kodulehelt: www.tartu.ee/regioo

Tulge kuulama ja oma nokka plagistama!

Festivali korraldavad Sulev Salm ja Toivo Sõmer MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi katuse all ning hulk lahkeid vabatahtlikke.

Liina Vainumetsa, festivali pressiabi

Rahvarõivapäev

2010-05-17T17:56:00.001+03:00

Tartu XVI Rahvamuusikapäeva programm!

2010-05-11T10:59:00.003+03:00

15. mai 2010

16.00 – 18.00 Performance: „Muusikatänav“
Muusikatänav on olemuselt performance, kus osalejateks on nii muusikud kui linnakodanikud. Kõik muusikud-pillimehed on oodatud improviseerima endale sobivas kohas (Rüütli tänaval) üksi või moodustades kohapeal suuremaid koosseise. Võimalikud ja soovitud on igasugused koosmusitseerimise vormid – alates traditsioonilisest ansamblist improvisatsioonilise dialoogini kahe muusiku vahel.
18.00 – 20.00 Performance: „Helisev Muuseum“
ERMi Näitustemaja ruumides toimub performance, kuhu on oodatud musitseerima kollektiivid ja üksikesinejad, kes eelistavad intiimsemat õhkkonda ja naudivad koridoride-trepikodade akustikat (Halva ilma korral toimub Rüütli tänavale planeeritud performance samuti näitustemaja ruumides).

Mõlemad performance''d võetakse üles audiosalvestusena ja fotodega ning esitletakse 16. mai õhtusel kontserdil heli- ja slaidishowna.

20.00 – 21.00 "Meditatsioonikontsert 13 laulvale kristallkaussile ja rahvalikele keelpillidele" – „Kristallkausside muusika on vormilt vibratiooniravim, mis põhineb sellel, et kõik, mis universumis olemas, omab mingit vibratsiooni ja sagedust. Sagedusel, millel ükskõik milline objekt või isik kõige loomulikumalt vibreerib nimetatakse resonantsiks. Keha energiakeskused, luustik ja organid omavad unikaalset resoneerimissagedust. Kui organ või kehaosa vibreerib ebaloomulikult või mitteharmooniliselt, siis võib seda nimetada haiguseks. Keha on terve, kui iga rakk ja organ loob resonantsi, mis on kooskõlas terve kehaga.“ Kristallkausside kontserdiga tahame avardada eelkõige muusikute aga ka kõikide muusikahuviliste maailma ja helide tunnetamist. Üldiselt võib öelda, et iga pilli iga heli mõjutab nii mängijat kui kuulajat eri tasanditel, kuid tavaliselt seda ei teadvustata. Seetõttu tahamegi pakkuda huvilistele võimalust osa saada muusika ja helide mõõtmatust mõjust inimesele ja ümbritsevale keskkonnale.

Teose kannavad ette Aivar Täpsi, Toivo Sõmer ja Marju Varblane

Kontserdi paremaks nautimiseks soovitame kaasa võtta joogamati ja pleedi.

16. mai 2010

Õpitoad

13.00 naistelaulutuba, juhendaja Janika Oras
13.00 meestelaulutuba, juhendaja Urmas Kalla ja Ütsiotsõ
14.00 rahvamuusika arranžeerimine, juhendaja Madis Nõmme (Nikns Suns, Folkräüss)
14.00 improvisatsioon rahvamuusikas, juhendaja Ott Kaasik (Virre, Kihnu Poisid)
16.00 rütmika, juhendaja Margus Tammemägi (Estraadiraadio, Oort)

*Õpitoad toimuvad Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ruumides. Osalemiseks saada e-kiri aadressile viiuldaja@gmail.com!

Loengud:
15.00 "Rahvalaul ja -muusika eestlaste maailmapildi peegeldajana", Marju Kõivupuu
Räägime ja laulame loomisest ja loomingust. Loomisest laulus ja laulu kaudu. Maast ja ilmast meie ümber ja meie sees. Räägime ja laulame mäletamisest, unustamisest ja (taas)avastamisest. Küsime, kas on enam vaeva loojal-lauljal kui talgulisel-talutöölisel? Ja kas pill pereta toidab ning kannel kaasat katab? Ning kui pereemand on hingelt kõva pilli- ja laulumees, kas siis soolise võrdõiguse volinikul jääb üle vaid käsi laiutada ja rahvuslike traditsioonide taha varjuda?

16.00 "Regilaul uue vaimsuse kontekstis", Taive Särg
“Kõnelen regilaulu (või sellega võrreldava rahvalaulu, omaloodud laulu) esitamisest tänapäevases usundilises kontekstis, eelkõige seoses (uus)rituaalsete tegevuste või ülemeeleliste kogemustega, mida võiks tähistada sõnadega ‘meditatsioon, transs, muutunud teadvuse seisund’. Kuigi peab märkima, et regilaulu niisugune kasutamine on siiski suhteliselt haruldane.”

17.00 "Inimhääle tekitamise viisid eri rahvastel", Peeter Volkonski

*Loengud toimuvad Eesti Rahva Muuseumi Näitustemajas

20.00 õhtune pidu-kontsert-jämm-tantsuklubi Genialistide Klubis
* etteasted päeval õpitoas osalenute ja nende juhendajate poolt
* Üllatusesinejad!

Sissepääs: prii!

Täname toetajaid ja koostööpartnereid: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus, Bookmill, Eesti Rahva Muuseum, Genialistide Klubi.

Info: 53407938, viiuldaja@gmail.com

Kutse Eesti kodanikuühiskonna arengukava 2011-14 koostamisele

2010-05-07T17:51:00.001+03:00

Kutsume teid kaasa rääkima Eesti kodanikuühiskonna arengukava 2011-14 koostamisel, mis läheb aasta lõpus valitsusse kinnitamiseks. Arengukava on dokument, milles pannakse paika olulisemad tegevused, mida riik omalt poolt teeb, et kodanikuühiskonna arenguks paremaid tingimusi luua - otsesemalt või kaudsemalt puudutavad need kõiki kodanikuühendusi, ka neid, kes oma igapäevatöös ministeeriumide või Riigikoguga kokku ei puutu.

*Maikuus toimuvad neljas Eesti linnas arutelu-kohtumised kodanikeühenduste esindajatega, et läbi rääkida, mida see arengukava ühenduste meelest sisaldama peaks.*

Kohtumised toimuvad:

• Tallinn (eestikeelne) - 12. mai kell 16-18 Eesti Puuetega Inimeste Koda (Toompuiestee 10)

• Paide - 13. mai kella 9.30-12, koht täpsustamisel

• Tartu - 13. mai kella 15-17, Tartus, Pepleri 27

• Pärnu - 14. mai kella 10-12.30, Pärnu maavalitsuse V korruse saal (Akadeemia 2)

• Tallinn (venekeelne) - 14. mai kella 16-18, koht täpsustamisel

*Et kohtumine kulgeks sisukamalt, palume osalejatel juba eelnevalt natuke mõelda järgmistele küsimustele:*

1. Millist olukorda sooviksid näha Eestis aastaks 2015 järgmistes valdkondades:

• kodanikuharidus

• kodanikuühenduste organiseerumine, võrgustikud ja elujõulisus

• kaasamine

• vabatahtlik tegevus ja annetamine

• ühenduste ja avaliku võimu partnerlus avalike teenuste osutamisel

2. Kellest ja millest sellise olukorra saavutamine sõltub, milliseid tegevusi tuleks selleks aastatel 2011-14 ette võtta? Millised oleksid seejuures ülesanded, mida peaks tegema riik ja mida teised osapooled (kohalikud omavalitsused, kodanikeühendused, ärisektor, jt.)? Kuidas soovitud olukorra saavutamist hinnata?

Kes jõuab ja huvi tunneb, võib taustinfo mõttes sirvida ka kevadel Riigikogus toimunud kodanikuühiskonna arengu arutelu jaoks kokku pandud materjale, kus natuke põhjalikum ülevaade sellest, mida viimastel aastatel kodanikuühiskonna arenguks tehtud ja mis tulemustega, ning ettepanekuid, mida edasi oleks vaja teha. Materjalid leiab www.ngo.ee/ekak (fail "Kodanikeühenduste ettekannete taustamaterjalid")

Kes ei saa või ei taha kohtumisel osaleda, võib kaasa rääkida ka Interneti vahendusel, saates oma mõtted nende küsimustega seoses e-posti aadressile urmo@ngo.ee . Lähipäevil algab arengukava konsultatsioon ka osalusportaalis www.osale.ee .

*Mis saab pärast neid kohtumisi edasi?*

Paralleelselt kodanikuühenduste ettepanekute kogumisega tegeletakse ka kohalike omavalitsuste, ministeeriumide, Riigikogu ja ärisektori kaasamisega.

21. mail toimuvad Tallinnas II Eesti vabaühenduste kärajad, kus tutvustatakse arengukava, nii kaugele, kui sellega seks ajaks jõutud ollakse - ka seal saab veel oma mõtteid väljendada ja ettepanekuid teha.

30. maiks koostatakse arengukava esimene mustand, mis on konsulteerimiseks avatud kuni augusti lõpuni. 15. septembriks koostatakse esimene puhtand, mida samuti seejärel veel kommenteerida saab ja valitsusele esitatakse arengukava 1. novembriks.

Kava juurde tehakse rakendusplaan, mis koondab tegevused ja eelarve nende elluviimiseks. Rakendusplaan koostatakse esialgu aastateks 2011-2012 ja seejärel 2013-2014.

Juhtimisalane jututuba „Kuidas leida õigeid inimesi?“

2010-05-04T12:31:00.000+03:00

Juba homme kl 16-20 toimub Tartus lühikoolitus neile kodanikeühenduste juhtidele, kellel on personali värbamisega seotud küsimusi.

Kodanikeühenduste liit EMSL kutsub teid juhtimise jututuppa „Kuidas leida õigeid inimesi?“. Juhtimise jututoad on lühikoolitused, pigem lausa teeõhtud, kus eeldatavalt on kõigil osalejatel oma unikaalseid kogemusi ja teadmisi, mida vestlusringis teistega jagada ning sel moel olla korraga nii õppija kui ka õpetaja. Siiski kutsume igasse jututuppa ka külalise, kes teeb omalt poolt ettekande, mille vahel ja järel toimub arutelu.

Seekord on külalisi lausa kaks: Ülle Velt ja Helle Saaremägi, Lõuna-Eesti personaligurud, et jagada oma kogemusi ja soovitusi õige inimese valikul oma organisatsiooni. Kuidas sõeluda kõikide pakkujate seast just oma meeskonda sobilik kandidaat? Mida kindlasti teha ja mida kindlasti mitte teha inimest tööle valides? Millal kasutada tegevusülesandeid, erineva eesmärgiga intervjuusid, teste ja grupitööd ning millist lisainfot need meile inimese kohta annavad? Jututuba on juba kohe: sel kolmapäeval 5. mail kl 16.00 – 20.00 Domus Dorpatensise majas. Osalustasu on 250 krooni. Registreerimine ning täpsemalt sellest jututoast ja ka järgmistest www.ngo.ee/jututoad.

XVI Tartu Rahvamuusikapäevade õpitoad

2010-05-03T12:33:00.002+03:00

XVI Tartu Rahvamuusikapäeva raames toimuvad 16. mail mitmesugused õpitoad, kus oma ala professionaalide käe all saab nippe rahvamuusika arranžeerimisel, improvisatsioonis, arendada rütmide tunnetamist ning laulda meeste ja naiste regilaule.

13.00 naistelaulutuba, juhendaja Janika Oras

13.00 meestelaulutuba, juhendaja ansambel Urmas Kalla ja Ütsiotsõ

14.00 rahvamuusika arranžeerimine, juhendaja Madis Nõmme (Nikns Suns, Folkräüss)

14.00 rahvamuusika improvisatsioon, juhendaja Ott Kaasik (Virre, Kihnu Poisid)

16.00 rütmika, juhendaja Margus Tammemägi (Estraadiraadio, Oort)

(Ühisproov õhtuseks etteasteks kontserdil 18.00-19.00)

Õpitubadesse registreerimiseks saata e-kiri aadressile viiuldaja@gmail.com
Kirjas märgi, millist pilli ja kui kaua oled mänginud, vanus ning millises õpitoas soovid osaleda.

Tähtaeg on 05.05.2010!

On olemas kaht liiki kommunikatsiooni: üks, mis tuleb kirikus kantslist ja teine, mis pärast kirikust tulles kõrtsis toimub.

2010-04-29T16:40:00.000+03:00

Nii nagu ennemuiste, toimub suhtlemine ja infoedastamine ka tänapäeval. Küll selle vahega, et "kantsel" võrdub praegu võimukandjate ja meediaga ning "kõrts" suhtlusportaalidega (nt. facebook, kus päevakajalisi sündmusi ja uudiseid omavahel arutatakse ja kommenteeritakse).

Eile toimus Tallinnas EMSL'i poolt korraldatud kommunikatsioonikoolitus. Ago Uudelepp, suurepärane koolitaja, pani mõtlema ning kriitilise pilguga üle vaatama iga osalenud organisatsiooni suhtlemistavad.

Alljärgnevalt mõned märksõnad ja mõtted, mida soovime teiega jagada.

* Sõnumites ei ole hea kasutada märksõnu, millega on isiklik seos, mis eeldavad sinu taustsüsteemi tundmist, selles elamist. (Nt. paikade kirjeldused, juhised kohalejõudmiseks). Sõnum tuleb kirjutada sihtgrupile arusaadavas keeles, see tähendab, tuleb end asetada nende olukorda.
* Mida lihtsam ja selgem on tekst, seda suurem on tõenäosus, et sihtgrupp saab üheselt aru ning viitsib sõnumi läbi lugeda (võõrsõnu on parem vältida!)

(Siinkohal olgu toodud kontrollmeetod, millega katsetada, kuidas eri taustaga inimesed võiksid ühest sõnast aru saada: Pange end järgnevatesse rollidesse - 1. klassi õpilane, tudeng, automehaanik, soomlane, usklik vanema generatsiooni esindaja ja kirjutage üles esimene mõte, mis assotsieerub teile sõnaga RAAMAT)

* Kodulehekülg - Eestis on ligikaudu 3000 MTÜ kodulehekülge. Tavaliselt, kui inimene infot kohe üles ei leia, lahkub ta kodulehelt 3 sekundi pärast. Info, mis sunnib külastajat kodulehele kauemaks jääma, peab paiknema lehekülje vasakul ülaservas. Keskmine kodulehe külastaja ei malda sisuteksti süveneda, vaid pilk liigub vasakult ülalt kiiresti alla paremasse nurka - seal peaks olema sisu atraktiivne kokkuvõte - info, mida lugeja otsib.

* Kellele on kodulehekülg mõeldud? Tihti on seal olev info suunatud organisatsiooni sisse, mitte neile, keda me ootame väljastpoolt külastama!

* Milline on minu organisatsiooni sõnum? Iga ühendus vajab telgsõnumit - miks me ühiskonna mõttes olemas oleme (mitte oma liikmete mõttes!) ning seda on vaja kogu aeg, tüdimuseni üle korrata.
Avalikkusele (ka meedia) pakub huvi, missugune on meie tegevuse mõju väljapoole organisatsiooni.
Seetõttu - kommunikatsioonis peab näitama tulemust, sest kui sihtgrupp tulemust ei näe, siis ei huvituta.

* Sõnumi vahendamiseks tuleb valida sihtgrupi jaoks usaldusväärne kanal. Hea oleks, kui selles kanalis oleks võimalikult vähe müra. Mõnikord on vaja sõnumi edastamiseks kasutada vahendajat või autoriteeti (kui me ise ei ole veel küllalt tuntud ega oma tõsiseltvõetavat tausta).

* Sihtgrupp mõtleb kolmel tasandil: 1. sümbolid, 2. stereotüübid, 3. müüdid
(Tavaliselt kirjutatakse kolmandast sektorist siis, kui midagi on kehvasti. 3. sektor - ei ole jõudu ega raha - see on stereotüüpne arvamus.)

* Milliseid sümboleid ja stereotüüpe kasutab minu organisatsioon enda tegevuse tutvustamisel?
(nt. valge kittel ja labor telereklaamis: esimesed assotsiatsioonid - usaldusväärne, puhtus, kontrollitud, täpne, faktidel põhinev, tõsiseltvõetav jne)

* Sõnumis või reklaamis kasutatavad stereotüübid (on neid, mis töötavad meie heaks ja ka neid, mis tötöavad meie vastu!) tuleb koostada ja esitada nii, et inimene mõtlema ei hakkaks (vt. RAAMATU meetod). Kui hakkame mõtlema, hakkab peas häirekell helisema ja sõnumist saadakse hoopis teisiti aru, nähakse sõnumi taha.
* Kommunikatsioon toimub alateadlikul emotsionaalsel tasandil, seetõttu jääb inimestele meelde see, mis on emotsionaalne.

* Organisatsioon on inimesed. Oluline on teada, kuidas minu organisatsioonis olevad inimesed maailma tajuvad. Sellest lähtuvalt kujuneb ka maine.

* Organisatsiooni esindaja ehk kõneisik - peaks olemas sisemise põlemisega esineda sooviv, sümpaatne ja hea suhtleja. Lihtsam on õpetada heale suhtlejale selgeks 5 fakti, millest rääkida, kui koolitada 500 fakti teadvat tagasihoidlikku inimest suhtlema.

* Raadios on mehe hääl 3 korda usaldusväärsem! Teles saab naine väliste vahenditega enda usaldusväärsust tõsta (riietus vastavalt teemale, ametliku sisuga, faktiteadmisi nõudval teemal rääkides mapp ja paberid jne).
Siinkohal on sobiv toonitada, et kommunikatsioon toimib emotsionaalsel alateadlikul tasandil :)

* Pressiteade peab sisaldama infot, kuidas see mida teeme, mõjutab inimesi, kes konkreetse väljaande klientideks on.
* Üldmeilile saadetud kiri jõuab iga töötaja postkasti ning selle kohta arvatakse, et küll keegi loeb ja vastab. Tihti on aga üldmeili kirjad suunatud kataloogi, mida kasutaja kunagi ei vaata...
* Mida laiemale ringile on pressiteade saadetud, seda vähetõenäolisemalt see avaldatakse - ajakirjaniku eesmärk on lugu või uudis avaldada ESIMESENA, enne teisi väljaandeid! Pressiteatele lisaks on hea saata ka atraktiivne foto toimuvast - see tekitab huvi.

Edukat suhtlemise planeerimist!

XVI Tartu Rahvamuusikapäev 15.-16. mail

2010-04-20T18:15:00.002+03:00

Tänavukevadine Tartu Rahvamuusikapäev on kantud uutest ideedest. Seni ühepäevase sündmusena tuntud rahvamuusikute kokkusaamine Tartus on laienenud kahele päevale, 15-16 maile.
Sisuline osa on muutunud aktiivse osalemise kesksemaks, mis tähendab, et rohkem on loenguid ja õpitubasid, mis on suunatud väga erinevatele sihtgruppidele ning piirid esineja ja publiku vahel on muutunud vähem tajutavamaks.

Esimesel päeval, 15. mail, toimub performance, kus osatäitjateks on nii muusikud kui publik - inimesed tänaval(t).
Ilusa ilma korral toimub esimene sessioon kesklinnas Rüütli tänaval, teine sessioon aga ERM'i Näitustemajas.
Et samal päeval leiab aset üleriigiline Muuseumide öö ning seetõttu toimuvadki rahvamuusikapäeva tegevused näitustemajas.
Esoteerika- ja isikliku muusikatunnetamise huvilistele pakume võimalust nautida ainulaadset muusikaelamust: esmakordselt tuleb ettekandele "Meditatsioonikontsert 13 laulvale kristallkausile ja rahvalikele keelpillidele". Asjaosalised räägivad, et parima kontserdielamuse saavat lamavas asendis, seega soovitame võimalusel kaasa võtta joogamati ja pleedi :)

Teise päeva, 16. mai märksõnadeks on õppimine, uute teadmiste omandamine ja silmaringi avardamine.
Muusikuid ootame osalema õpitubadesse, kus oma ala professionaalide juhendamisel saab kätt proovida rahvamuusika arranžeerimises ja improvisatsioonis; laulda naiste- ja meestelaule ning arendada rütmide tunnetamist.
Õpitubade juhendajateks on Janika Oras, Urmas Kalla & Ütsiotsõ, Madis Nõmme, Margus Tammemägi ja Ott Kaasik.
Koht: Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, Pepleri 27, Tartu.

Traditsioonidest ja rahvakultuurist huvitatud saavad osaleda loengutel, mis toimuvad ERM'i Näitustemaja lektooriumis.
Ettekannetega esinevad Marju Kõivupuu, Taive Särg ja Peeter Volkonski.

Õhtune kontsert-jämm-tantsuklubi toimub Genialistide klubis, kuhu ootame kõiki pilli mängima, laulma, nautima head seltskonda ja muusikat. Kontserdil astuvad üles päeval õpitubades osalenud (noored) muusikud ja juhendajad, samuti on oodata üllatusesinejaid. Oluline pole siiski kontsertformaat vaid spontaanne musitseerimine, jämm ja tantsimine.

XVI Tartu Rahvamuusikapäev saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitalile, Tartu Kultuurkapitalile ja Tartu Linnavalitsusele ning loomulikult kõigile koostööpartneritele, abilistele ja osalejatele!

NB! Jälgige uudiseid, sest kohe-kohe ilmub täielik kava ja olulist informatsiooni õpitubade kohta!

Seminar: Kes me oleme? Miks me nii mõtleme ja tegutseme?

2010-04-15T09:15:00.000+03:00

seminaripäev leiab aset 17.aprillil kell 10.00 - 16.30 Tiigi Seltsimajas (Tiigi tn 11, Tartu).

Päevakorras:
Kl 10.00 - 13.00 "Paganlike usundite maailmapildist kaasaegse maailmapildini", lektor Argo Moor (Eesti Maaülikool)
Kl 13.15 - 16.30 "Pärimus meie argielus", lektor ja tegevusjuht Mari Sarv (Eesti Kirjandusmuuseum).

Õppepäev on osavõtumaksuta.
Korraldab Tiigi Seltsimaja, toetavad Eesti Kultuurkapital ja EK Tartumaa ekspertgrupp.
Soovitav on etteregistreerimine - Tiina.Konsen@raad.tartu.ee.

AVATUD VÄIKEKANDLE- JA KÄSITÖÖÕPITUBA „LAPSED ÕPETAVAD!“

2010-04-13T20:33:00.000+03:00

Kutsume nii väikeseid kui ka suuri rahvamuusika- ja käsitööhuvilisi teisipäeval, 20. aprillil kell 15.00 kuni 17.00 ERMi näitusemajas avatud väikekandlemängu ja rahvusliku käsitöö õpituppa, kus õpetajateks on lapsed. Pillimängu ja käsitööd toimetatakse nii rühmas kui ka individuaalselt „Kavala käe“ ringi 7.-13. aastaste laste juhendamisel ja õpetajate toetusel. Kõik päevast osavõtjad saavad kaasa väikekandlemängu juhiste-nootide vihu ning valmiva käsitöö.

Osavõtutasu on 25 krooni.

Üritust korraldavad Eesti Rahva Muuseum ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Info ja registreerimine: Rahvapilli- ja käsitööring „Kaval Käsi“, helen.leenu@gmail.com, 56 504 126

MTÜ Puude avas e-poe

2010-04-13T08:50:00.001+03:00

Aprillist on võimalus soetada erivajadustega inimeste käsitööd aadressil www.puude.ee asuvast e-poest.

Tootevalikus on nii kudumeid, mänguasju, sauna- ja kontoritarbeid kui ka ehteid ning keraamikat.

... KUUB-MITTE-MULGI...

2010-04-12T18:50:00.000+03:00

Jaago käsitöötalu kevadine laager

2010-04-07T16:16:00.000+03:00

Jaago käsitöötalu annab teada:

Need, kes pikisilmi ootasid kevadist ühepäevast põgenemist Jaagole, loevad kohe häid uudiseid. Selleaastane kevadlaager toimub pühapäeval, 25. aprillil algusega 11.00
Peatselt lähenevast emadepäevast inspireerituna on teemad lillelised, pärlilised, villased ja puuvillased, õrnad ja tiivulised, tüdrukulised ja poisilised.

Juhendajateks tuntud hääduses (või veidruses) Inga ja Airi :)
Airi (tekstiilikunstnik Airi Gailit) õpetab tekstiilist segatehnikas rosettide tegemist. Erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades valmistame pilkupüüdvad aksessuaarid, mida kanda prossina või kombineerida neist midagi muud pöörast. Kindlasti heegeldame lilleõisi ja lehti ning lisame särtsu paari pärliga.
Inga (Jaago talu perenaine ja ise tegemise patrioot) paneb kõik armuma isetehtud pihuinglitesse. Kaitseingel kulub ju kõigile ära, nii endale kui emadele. Inglid tulevad samuti segatehnikas- polümeersavist näod-käed-jalad, triibukangastest, pitsijuppidest, sametist, linasest, villasest, paeltest, pärlitest ja muust sobivast kehad, püksid ja traksid.

Osalemistaks on ühepäevasel laagril 400 krooni, sisaldab nii materjale, juhendamist kui keskpäevast kõhutäit. Palju mõnusat maaõhku ja linnulaul on täitsa tasuta kauba peale.

Kui tunned tõmmet osaleda, siis anna endast märku telefonil 5297919 või meiliaadressil inga.talvis@gmail.com

Tartumaa linn

2010-04-06T16:24:00.000+03:00

Veel on jäänud ainult loetud päevad, et registreeruda XV Tartu Hansapäevade Tartumaa linna.

Sündmus leiab aset 17. - 18. juulil 2010 Pirogovi platsis. Tegu on nii-öelda Tartumaa messiga, kus lisaks eksponentide alale pannakse üles ka lava ja tantsupõrand, mis ootab esinejaid igast valdkonnast.

Kui sul on mõni hea idee, selts, sündmus, huviring, vaatamisväärsus vms, mida sa sooviksid ka teistega jagada, siis Tartumaa linn pakub Sulle võimalust selle tutvustamiseks.

Registreerumisel palun anda teada kui suure (m2) varjualuse/boksiga soovite välja tulla (peab igal eksponendil endal olemas olema), oma kontaktandmed ning lühike kirjeldus plaanitavatest tegevustest.

Lavale/tantsupõrandale registreerimiseks palun saata esitatavast lühike tutvustus ning orienteeruv kestus.

Osalemine Tartumaa linnas on tasuta, va äriline tegevus, mis on maksustaud võrdselt laadaplatsi tasuga (http://hansapaevad.ee/?s=111).

Hansapäevade traditsioonil - 2010. a. toimuvad juba XV Tartu Hansapäevad - on linnaelu aastaringis kindel koht. Sündmus on arenev. Põhisuunad: - suure hulga publiku kohalolu annab võimalusi veel enam eksponeerida erinevaid kunste - muusikat, kujutavat kunsti, etenduskunste. - korraldada enam omatulu teenivaid sündmusi, kontserte. - tihe koostöö teiste ürituste korraldajatega: 2010 toimuvad koostöös puhkpillifestivaliga „Mürtsub pill“.

XV Tartu Hansapäevade juhtlause on "Helisevad Hansapäevad".

Tartu Hansapäevad on Tartu osalejarohkeimaid ja olulisemaid mainesündmusi, mis toob lisaks tartlastele kokku külalisi üle Eesti ning välismaalt. Eelmistest Hansapäevadest võttis osa ligi 60 000 külastajat.
Harivat tegevust, meelelahutust ja kaasategemise võimalusi pakuvad päevad kõikidele eagruppidele. Pidustused on jagatud erinevate linnade: Jõelinna, Jaanilinna, Laste- ja Tulevikulinna, Raelinna, Tartumaa linna ja Hansalaada vahel. Üles astub nii muusikuid kui ka tantsijaid, nii professionaale kui ka harrastajaid Tartust, Tartu maakonnast, mujalt Eestist ja ka välismaalt.

2011 toimuvad Tartu Hansapäevad koos rahvusvahelise, Euroopa rahvakultuuride suurima sündmusega Europeade 2011

Soovitusi:

* Kanna oma tegevustega kooskõlas olevaid riideid
* Lisaks üldtutvustavale materjalile võiks mõlemal päeval olla fookuses üks kindel teema/objekt
* Ära jaga ainult voldikuid, vaid kaasa rahvast!!
* Huviringidele - tutvustage oma tegevusi laval, et jõuda oma tegemistega ka valdkonnaväliste inimesteni
* Müüjatele - mõelge praktiliselt
* Küsimuste korral ärge kahelge mulle helistamast või kirjutamast

Registreerimise tähtaeg on 9. aprill!

Hansapäevade kodulehekülg - http://hansapaevad.ee/?s=1

Kultuuriministeeriumi kultuuristipendium

2010-03-31T14:19:00.000+03:00

Kultuuriministeeriumi pressiteade

31.03.2010

Kultuuriministeerium kutsub kandideerima riigi kultuuristipendiumidele

Kultuuriministeerium ootab riigi kultuuristipendiumide taotlusi, avalduste esitamise tähtaeg on 16. aprill.

Eesti Vabariigi kultuuristipendiumid on mõeldud oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetusena õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Ühe stipendiumi suurus on 36 000 krooni.

Stipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. Vastavalt riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusele on kultuuriministril võimalus määrata ühe kalendriaasta jooksul 20 stipendiumi.

Taotlusi stipendiumide määramiseks võivad esitada loomeliidud, kohalikud omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Avaldused saata aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.

…KUUB - MITTE – MULGI…

2010-03-30T12:01:00.000+03:00

TARTUMAA RAhVAKULTUURI KESKSELTS ESITLEB:

Rahvakultuuri arendus – ja koolituskeskuse ja eesti rahva muuseumi
TARTU RAHVARÕIVASTE VALMISTAJATE KOOLI vilistlaste poolt
Valmistatud rahvarõivakostüümide ülevaatenäitus

…KUUB - MITTE – MULGI…

5. Aprill – 2.mai 2010 Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis

TOETAVAD:
Eesti kultuurkapital
Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp

Arengukoostöö seminar väliministeeirumis

2010-03-24T08:51:00.001+02:00

12.-13. aprillil 2010 kutsutakse mittetulundussektorite esindajaid välisministeeriumisse seminarile:

Seminar on suunatud ministeeriumite ja mittetulundussektori esindajatele, kes planeerivad või juba teostavad arengukoostööprojekte.

Töötuba juhivad eksperdid Gian Luca Bombarda ja Irene Lorisika (CVd manuses) ning käsitletakse järgmisi teemasid:

- Abi tõhusus ning Pariisi deklaratsiooni põhimõtete järgimine;

- Projektijuhtimise (project cycle management) põhialused, tööriistad, standardid;

- Arengukoostööprojektide kvaliteedi kriteeriumid;

- EK arengukoostöö rahastamisinstrumendid: ENPI, DCI, IPA, EDF;

- Arengukoostöö nähtavus.

Osalemine on tasuta.

Palun oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 5. aprilliks meiliaadressil katrin.ivask@vm.ee „subject“-„EU 12 Floater Workshop in Tallinn“.

Osalejate arv on piiratud. Juhul, kui huvilisi peaks olema rohkem, kui on kavandatud grupi suurus, võime piirata ühest asutusest osalejate arvu ning eelistatud on need, kes planeerivad osaleda 15. märtsil k.a. välja kuulutatud Arengukoostööprojektide 2010. aasta avatud taotlusvoorus http://www.vm.ee/?q=et/node/9149 .

Arengukoostöö büroo

Välisministeerium

Ajajuhtimise jututuba Tartus

2010-03-22T17:28:00.001+02:00

Veel on vabu kohti homsesse ajajuhtimise jututuppa!

Esimene EMSLi Tartu jututubadest, mis keskendub ajajuhtimisele, leiab aset juba homme, 23. märtsil kell 16:00 - 18.00 lokaali Suudlevad Tudengid viskitoas.

Tartu esimese jututoa külaliseks on Kristjan Otsmann, kes on valmis jagama tuttavat, kuid endiselt paljudele olulist küsimust: kuidas oma aega oskuslikult kasutada ning tähtaegadega toime tulla, eriti nüüd, kui kimbutamas on ka kevadväsimus. Kristjan, üks Eesti tunnustatumaid ajajuhtimiskoolitajaid, on hea meelega nõus andma konkreetseid juhiseid, et oma igapäevaelu planeerimises vilunumaks saada.

Kristjan on aja- ja projektijuhtimise koolitaja ja coach'ina seitsme aasta vältel uurinud enam kui 15 erinevat aja- ja projektijuhtimismetoodikat ning kasutanud neist tõhusamaid. Olles taustalt tehnoloogia-, majandus- ja innovatsiooniajakirjanik ning keskastme juht on ta tegutsenud meediavaldkonnas 1995. aastast. Lisaks mitmekülgsetele ajakirjanduskogemustele Eesti suurimates päevalehtedes on ta pärast eluala vahetamist avaldanud mitmeid ajajuhtimisalaseid artikleid erinevates Eesti meediaväljannetes, sealhulgas majandusajakirjas Saldo ja innovatsiooniajakirjas HEI.

Ta peab suurepärast veebipäevikut , kust leiab tema kohta ka lisainfot.

Seekordne jututuba on kõigile sama hinnaga - 200 krooni (poolteist krooni minut).

Registreeruda saab aadressil http://www.ngo.ee/20627?viewtype=day&date=23-03-2010§ion=11203&evt_id=31913

Põnevad koolitused

2010-03-19T18:18:00.002+02:00

Aprillikuus toimub Lõuna-Eesti keele-ja kultuuriuuringute keskuses kaks huvitavat kursust:

Pakutrüki kursus - http://keraamika.gleimotor.ee/est/news/35/58/Pakutruekikursus-aprillis.html

Keraamikakursus - http://keraamika.gleimotor.ee/est/news/36/58/Keraamikakursus-aprillikuus.html

Nobedaid näppe!

Konverents “Pärandkultuur metsas - väärtustamata väärtused II”

2010-03-17T19:23:00.001+02:00

RMK kutsub pärandkultuuri konverentsile “Pärandkultuur metsas - väärtustamata väärtused II”

25. märtsil kl 11-16 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses

PÄEVAKAVA

10.30 – 11.00 Kogunemine

11.00 – 11.15 Sissejuhatus. Erik Kosenkranius, Keskkonnaamet.

11.15 – 11.30 Avasõnad. Lembitu Tarang, pärandkultuuri inventuuri algataja.

11.30 – 12.00 Ajalooline Liivimaa kui Eesti-Läti ühisosa. Toivo Meikar, Eesti Maaülikool.

I osa: Taimed ja pärandkultuur

12.00 – 12.30 Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Toomas Kukk.

12.30 – 13.00 Läti Kaljujooniste Selts, Andris Grīnbers.

13.00 – 14.00 Lõuna

II osa: Vaimsus ja pärandkultuur

14.00 – 14.30 Helgi Põllo, Hiiumaa muuseum

14.30 – 15.00 Sandra Zirne, Läti Muinsuskaitseamet

III osa: Milleks meile pärandkultuur?

15.00 – 15.30 Jürgen Kusmin, RMK

15.30 – 16.00 Mārtiņš Lūkins, Läti Ülikool

Konverentsil tutvustatakse raamatuid „Väike pärandkultuuri käsiraamat“, „Võrumaa pärandkultuurist” ja „Valgamaa pärandkultuurist” ning esitletakse avalikus kasutuses olevat inventuuri tulemuste kaardirakendust Maa-Ameti kodulehel.

Konverents on tasuta, registreeru siin.

Metsanädal 2010

2010-03-16T09:21:00.002+02:00

23. - 30. aprillil toimub metsanädal, mille seekordne fookus on Tartul ja Tartumaal.
Metsanädala ajal omistatakse Tartule ka 2010. aasta metsapealinna tiitel.

Kui teil on ideid, mida võiks sellel ajal veel korraldada, siis võtke julgelt korraldajatega otse ühendust:
Mart Kelk
Metsanädal 2010 projektijuht
mart.kelk@mail.ee
53490286

Hetkel on kavandatud järgmised suuremad üritused Tartusse: metsandusorganisatsioone koondav „Metsatelk 2010“ Maamessil; metsanduse visioonikonverents ja „Metsanädal 2010“ avamine, 90 aastat akadeemilist metsandusharidust Eestis (sh akadeemilise haridusega vilistlaste kokkutulek), raievõistlused kevadkarikale, metsanduslikud võistlused noortele Toomemäel, erametsapäev, puidupäev, metsapäev linnarahvale ja puitinstallatsiooni „Puuvolikogu“ avamine Raekoja platsil. Lisaks toimuvad konkursid erinevas vanuses noortele ja metsapäevad koolides.

Laste koolivaheajalaager ERMis

2010-03-15T10:28:00.001+02:00

22.-26. märtsil 11.00-13-00 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) algklassiõpilaste koolivaheajalaager. Õpitakse tundma erinevaid eesti rahvapille sh mängitakse väikekannelt, lustitakse laulumänge ja tehakse rahvalikku käsitööd. Laagri kava on seotud eesti rahvakultuuri tutvustava ERMi püsinäitusega. Juhendajateks on Eva Väljaots (väikekannel, rahvalaulud ja -mängud), Raili Hollo (käsitöö) ja Annika Oselin (rahvapillid).
Osavõtumaks on 125 krooni/nädal. Registreerumine aadressil tartumaarks@gmail.com.

Ettevõtmine saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös.

Kava:
1.päev: Talutööde päev: talulaste talvised tööd ja tegemised,
töölaulud, pillilood, taluga seotud käsitöö. ERMi püsiekspositsiooni
taluteemaline külastus, talumakett ja tööriistade proovimine.

2. päev. Mängude päev: ring ja laulumängud, Mängude teemaline
käsitöö. Vigurmängiasjadega tegelemine ERMi püsiekspositsioonis.

3. päev. Rahvarõivaste päev. Iga laps selgitab välja oma
kodukihelkonna. Sõrmemängud. Rahvarõivateemaline käsitöö. ERMi
püsiekspositisioonist leitakse üles iga lapse kodukandi rõivad.

4.päev: Avatud pillipäev. Laagrilastele ja muuuseumi pileti ostnud
külalistele tutvustatakse ja antakse proovida väikekannelt,
duurkannelt, viiulit, hiiukannelt, lõõtpilli, parmupilli, rahvalikke
rütmi- ja naljapille. Lapsed esitavad ja õpetavad omandatud laule,
mänge ja pllilugusid, õpetavad lihtsamat kästööd. Püüame tutuvustamisele kaasta erinevaid pillimehi.

5. Kordamise päev. Mängud, laulud, käsitööde lõpetmine, kontsert

Laagrit toetab Tartu linn

Lisainformatsioon:
Karmen Puidak
Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts
Tegevjuht
telefon 55 85 691
e-mail karmenikas@gmail.com
veeb www.traks.ee

Ajajuhtimise jututuba

2010-03-11T20:45:00.003+02:00

Asjad on nüüd nii kaugel, et 23. märtsil jõuabki esimene juhtimise jututuba Tartusse.

Tartu esimese jututoa külaliseks on Kristjan Otsmann, kes on valmis jagama tuttavat, kuid endiselt paljudele olulist küsimust: kuidas oma aega oskuslikult kasutada ning tähtaegadega toime tulla, eriti nüüd, kui kimbutamas on ka kevadväsimus. Kristjan, üks Eesti tunnustatumaid ajajuhtimiskoolitajaid, on hea meelega nõus andma konkreetseid juhiseid, et oma igapäevaelu planeerimises vilunumaks saada.

Kristjan on aja- ja projektijuhtimise koolitaja ja coach'ina seitsme aasta vältel uurinud enam kui 15 erinevat aja- ja projektijuhtimismetoodikat ning kasutanud neist tõhusamaid. Olles taustalt tehnoloogia-, majandus- ja innovatsiooniajakirjanik ning keskastme juht on ta tegutsenud meediavaldkonnas 1995. aastast. Lisaks mitmekülgsetele ajakirjanduskogemustele Eesti suurimates päevalehtedes on ta pärast eluala vahetamist avaldanud mitmeid ajajuhtimisalaseid artikleid erinevates Eesti meediaväljannetes, sealhulgas majandusajakirjas Saldo ja innovatsiooniajakirjas HEI.

Ta peab suurepärast veebipäevikut, kust leiab tema kohta ka lisainfot.

Seekordne jututuba on erandkorras pisut lühem ja kõigile sama hinnaga - 200 krooni (poolteist krooni minut).

Registreeru siin.

TRAKSi kultuurikonkursi tulmused

2010-03-11T09:15:00.002+02:00

Eilsel Tartumaa rahvakultuuri ümarlaual kuulutasime välja TRAKSi kultuurikonkursi tulemused. Konkursile esitati kolm kandidaati, kelle panus rahvakultuuri on olnud tõepoolest märkimisväärne. Seepärast ei hakanud me kedagi neist kolmest erilisemalt esile tooma, vaid tunnustasime kõiki kolme.

1) Age Raudsepp, käsitöömeister ja ERMi tekstiilikoguhoidaja - suur panus käsitöö- ja väikekandleringi "Kaval Käsi" ning Rahvarõivaste valmistajate kooli tegemistesse.

2) Eva Väljaotsa, rahvamuusikaõpetaja - väikekandle, rahvalaulude ja laulumängude õpetamine ning rahvakultuuri edendamine

3) Ants Tammur, Võnnu kultuurimaja direktor - Võnnu kultuurielu edendaja.

Suur kummardus neile tehtud töö ja vaeva eest!

Juhtimise jututoad

2010-03-09T13:42:00.003+02:00

Mul on hea meel teatada, et varsti tulevad juhtimise EMSLi jututoad ka Tartusse.

E-kirjadege pommitamine viib vahest ka sihile ning praeguses olen saanud lubaduse, et kevadel toimub Tartus vähemalt 4 jututuba. Mis, kes ja kuna täpsemalt on veel selgumisel, kuid luban, et annan esimesel võimalusel teada.

EMSLi kodulehel tutvustatakse jututubade sarja järgmiselt:
EMSL on käima lükanud uue koolitussarja kodanikuühenduste juhtidele – ”Juhtimise jututoad”, kuhu on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et koos jututoa külalisega ja omavahel arutada erinevaid organisatsiooni juhtimisega seotud küsimusi, rääkida oma ja kuulda teiste kogemustest, uutest ideedest ja toimivatest lahendustest, saada nõu oma töö paremaks korraldamiseks ja anda seda ise teistele. (http://www.ngo.ee/jututoad)

e e s t i - o m a - puu

2010-03-06T12:56:00.002+02:00

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit kuulutab välja konkursi e e s t i - o m a - puu

Lisan siia nende kodulehel oleva konkursi tutvustuse ja tingimused:

Kunstnikud, käsitöömeistrid ja ettevõtjad!

Olete oodatud osalema konkursil, mille eesmärgiks on luua rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud uusi ja tänapäevaseid käsitööesemeid. Konkursile on oodatud esemed, millel oleks nähtav seos puude või puiduga, mis kajastuks kas materjalis, tehnikas või legendis.
Toimumise aeg: oktoober 2009 – mai 2010.

TINGIMUSED:

Üks autor võib esitada konkursile kuni kolm erinevat tööd

Töö ei tohi olla varem eksponeeritud

Soovitame toote sidumist paikkondliku legendiga

Arvestame töö kvaliteeti

Eelistame töid, mille valmistamise juures on kasutatud puitu

Suuremõõtmeliste ja raskete puitesemete puhul võib töid konkursile esitada digitaalsel infokandjal või portfoolio kujul

Konkursi edukaks õnnestumiseks soovitame lisalugemist:
A. Viires (1960, 2006) Eesti rahvapärane puutööndus
A. Viires (1975, 2000) Puud ja inimesed
T. Võti (1974) Eesti rahvapärased kirstud ja vakad
T. Võti (1984) Talutoa sisustus
S. Pallo (2005) Eesti peremärgid
R. Piiri (2006) Talulaste mänguasjad
V. Reemann (2007) ERMi aastaraamat. „Küübid Eesti Rahva Muuseumi kogudes“

Tööde esitamise viimane tähtaeg lõppkonkursile on 14. mai 2010.
Maakondade käsitööseltsid/ühendused võivad korraldada oma piirkonna
konkurss-näituse 1.-14. maini 2010.

Konkursi auhinnafond on 50 000 krooni

Konkursitööle tuleb lisada märgusõna (kinnitatud töö külge) ja märgusõnaga kinnine ümbrik, milles on autori nimi, telefon, aadress, e-post, pangarekvisiidid. Lisada ka eseme/idee sündimise lugu.
Lõppkonkursi parimaid töid eksponeeritakse Eesti Käsitöö Majas 26. mai - 14. juuni 2010.
Järgmine konkurss 2011 eesti-oma-ehe

INFO: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. Tel. 6 604 772, faks 6 409 087
E-post info@folkart.ee , www.folkart.ee

Millest tunned head käsitööd?

2010-03-04T12:13:00.002+02:00

Kadri Rebane Maarja-Magdaleena gildist on Postimehes kirjutanud teemal millest tunda head käsitööd. Siin ka artikkel http://www.24tundi.ee/?id=232206

Head lugemist!

Tartumaa rahvakultuuri ümarlaud

2010-03-04T07:36:00.002+02:00

Kutsume teid osalema Tartumaa rahvakultuuri ümarlauale, mis leiab aset Tartus 10. märtsil algusega kell 11 Veski tänav 6 (Veski Villa).

Kava:
10:45 - 11:00 kogunemine, hommikukohvi
11:00 - 12:00

* TRAKSi Kultuurikonkursi laureaadi väljakuulutamine
* Ülevaade Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi tegevustest
* Tartu Maavalitsuse, KULKA Tartumaa ekspertgrupi ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse esindaja Astrid Hallik räägib rahvakultuuri rahastamisest

12:00 - 14:00 Psühhiaater Jüri Ennet motivatsioonist ja sellest, kuidas praegusel ajal toime tulla
14:00 – 15:00 Arutelu kodanikuühiskonna teemadel

Selleks, et teaksime teiega arvestada, palume oma tulekust teatada hiljemalt 9.märtsiks aadressile tartumaarks@gmail.com

Ümarlauda toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn

Ümarlauani!

Etnokulbid

2010-03-02T15:11:00.002+02:00

Laupäeval, 6. märtsil jagatakse Tartus etnomuusika auhindu.

Teist korda festivali MAAjaILM raames korraldatav etnoauhindade tseremoonia toimub koostöös Raadio 2-ga.

Oma lemmikute poolt saate anda hääle aadressil http://r2.err.ee/etno/

MAAjaILM on Eesti Pärimusmuusika Keskuse poolt korraldatav maailmamuusika festival, mis leiab aset Tartu klubis Plink Plonk. Üheksanda festivali peamiseks muusikalisi elamusi suunavaks märksõnaks „reggae". Lavale astuvad reggae´t ja idamaist maailmamuusikat eestikeelse lüürikaga ühendav kooslus Bombillaz, Eesti reggae-liikumise lipulaev Bashment ning välisesinejana Soomes tegutsev Maroko reggae-artist Momo Cat, kelle muusika on inspireeritud peamiselt Kariibi mere maadest ning Araabiast.

Programm:

* 19:00 Bombillaz / Etnokulpide üleandmine
pilet: 75.-/50.-
* 21:00 Momo Cat (Soome/Maroko)
pilet: 150.-/125.-
* 23:00 Bashment
pilet: 100.-/75.-

Päevapilet 275.-/200.-

Talgupäevad

2010-03-01T21:12:00.002+02:00

1. mai on taas kord talgupäev.

Talgupäeva 7 kaaskorraldajat ei taha piiranguid panna ühelegi heale mõttele, mis teostamist ootab. Seetõttu on sellel aastal talgupäevad üles ehitatud väga muistsel ja loomulikul viisil – igaüks meist saab välja tulla just selle talguideega, mis tema arvates 1. mail kõige rohkem ärategemist väärib ning kutsuda kõiki tegijaid eestimaalasi kaasa seda talgupäeval teoks tegema.

Talgute registreerimine läheb lahti juba 4. märtsil, mil toimub Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ka talgupäeva avapressikonverents.

Mõelgem siis ühiselt, kus oleks vaja midagi korrastada, parandanda või teha ning kuhu saaksime appi minna!

Dialoog vaibakunsti kaudu!

2010-02-25T16:12:00.001+02:00

Dialoog vaibakunsti kaudu on MTÜ Rahvakunsti klubi poolt korraldatav kursuste sari.

"Õpitöötoad aitavad parandada ja arendada tolerantset mõtteviisi teiste kultuuride, rahvuste ja tavade suhtes ja samal ajal tugevnevad käsitöömeistrite vanad teadmised/oskused ning saadakse ka uusi oskusi ning teadmisi teiste riikide käsitööoskustest.

Kursuse toimumise aeg ja koht:
Rahvakunsti Klubis (Kalevipoja 10, Tallinn)

07 märts
Dagestani kultuur ja dagestani vaibad.
Õppeklass 1
12.00-13.30 Dagestani kultuurilugu
13.30-13.45 paus
13.45-15.15 kultuurilugu jätkub

Õppeklass 2
12.00-13.30 Dagestani vaibad
13.30-13.45 paus
13.45-15.15 Dagestani vaibad jätkub
Iseseisev töö 4 tundi.

21 märts
Eesti kultuur ja sõbakirjalised vaibad
Õppeklass 1
12.00-13.30 Eesti kultuurilugu
13.30-13.45 paus
13.45-15.15 kultuurilugu jätkub

Õppeklass 2
12.00-13.30 sõbakirjalised vaibad
13.30-13.45 paus
13.45-15.15 sõbakirjalised vaibad jätkub
Iseseisev töö 4 tundi.

Registreerumine: juhatus@rahvakunstiklubi.ee
Tel. 5277323 eesti keeles ja tel. 55652541 vene keeles

Helena Uri, projekti "Dialoog vaibakunsti kaudu" projektijuht
55667471
Projekti toetavad: Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Euroopa Liit, Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed." (http://www.rahvakunstiklubi.ee/projektid/dialoog-vaibakunsti-kaudu/)

Koolitused

2010-02-22T12:22:00.002+02:00

SA Tartu Ärinõuandla korraldab lähiajal kaks tasuta koolitust:

SA Tartu Ärinõuandla korraldab mittetulundusühenduste juhtidele ja raamatupidajatele 2-päevase koolituse teemal „ Raamatupidamisest ja maksudest MTÜ-le“

Aeg: 8.-9.märts 2010 kell 10.00 – 16.00
Koht: Tartu Puuetega Inimeste Kojas (Rahu 8 , Tartu)
Koolitaja: Saima Mänd

Koolituse sisu:

Raamatupidamise korraldamise põhinõuded, sise-eeskirjade koostamine, finantsaruannete koostamine, maksud ja maksusoodustused, deklareerimine, majandusaasta aruande koostamise üldpõhimõtted ja nõuded informatsiooni
sitlusviisile, aruande kinnitamine ja esitamine.

Teemade teoreetiline käsitlus põimub praktiliste ülesannete ja juhtumite analüüsiga. Praktilise ülesande käigus koostatakse raamatupidamise aastaaruande neli põhiaruannet (bilanss, tulude-kulude aruanne, rahavoogude aruanne, netovara muutuste aruanne).

Koolitus on tasuta!

Koolitusele registreerimiseks palun saada oma motivatsioonikiri e-posti aadressile: mariina.laineste@tartu.bas.ee ,täiendav informatsioon : tel. 7366 305 või 58 057 268

Koolituse korraldamist toetab EAS, Siseministeerium ja EL Euroopa Sotsiaalfond

„ Kogukonnatooted ja –teenused kui väljakutse ja võimalus MTÜ-le“

Aeg: 8.-9.aprill 2010 kell 10.00 – 16.00
Koht: Tartu Puuetega Inimeste Kojas (Rahu 8 , Tartu)
Koolitaja: Eha Paas ja Margit Kool Liikumine Kodukant Koolituskeskusest

Koolituse jooksul uurime:
Millised on võimalused omatulu teenimiseks mittetulundusühendustel?
MTÜ tooted ja teenused – mis need on?
Milline kasutegur on nendel MTÜ-dele?
Mida see endaga kaasa toob organisatsiooni asjaajamises?
Isiklike ja organisatsiooni ressursside kaardistamine.
Ideede genereerimine. Kuidas kujundada sobivaid tooteid ja teenuseid?
Äriplaan ja finantsprognoosimine – kuidas neid teha?
Kogukonnatoodete ja –teenuste hinnakujundus.
Kogukonnatoodete ja –teenuste mainekujundus.

Koolitus on tasuta!

Koolitusele registreerimiseks palun saada oma motivatsioonikiri e-posti aadressile: mariina.laineste@tartu.bas.ee. ,täiendav informatsioon : tel. 7366 305 või 58 057 268

Koolituse korraldamist toetab EAS, Siseministeerium ja EL Euroopa Sotsiaalfond

Kasutage võimalust!

Kultuurkapital

2010-02-18T19:33:00.003+02:00

Seoses Kultuurkapitali meeletul kiirusel lähenevad tähtajaga ja taotlemise tingimustes tehtud muudatustega toimus täna Tartu Linnavalitsuse kultuuriteenistuse infopäeva raames hoopis Kultuurkapitali infopäev. Taotlemise uuest korrast rääkisid Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe, pearaamatupidaja Marika Pihl ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi aseesimees Astrid Hallik.

Uutest tingimustest saab lisaks KULKA kodulehele lugeda ka veebruari alguses ilmunud Postimehe artiklist: http://www.postimees.ee/?id=219723

Infopäeva slaidide näete siit:

http://www.tartu.ee/kultuur/kultuuriteenistus/raulaltmae.ppt
http://www.tartu.ee/kultuur/kultuuriteenistus/marikapihl.ppt

Häid ideid ja nobedaid näppe!

Käsitööliidu aastaraamat

2010-02-17T20:42:00.002+02:00

Käsitööliit sai taas kord valmis oma aastaraamatuga

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kodulehe andmetele on juubeliaasta aastaraamatus kajastatud järgmised punktid: aastaaruanne, paikkondade käsitööühenduste aruandlus, alaliitude aruanded, ülevaade käsitööd õpetavatest kõrg- ja ametikoolidest ning järgmise aasta tegevusplaan.

Head lugemist!

www.tutoruno.ee

2010-02-15T19:36:00.002+02:00

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning Euroopa struktuurfondi abil on käima lükatud projekt veebisait www.tutoruno.ee. Tegu on online konsulatsiooni keskkonnaga, mis pakub head võimalust saada ekspertidelt vajalikku informatsiooni või olla ise tuutoriks, pakkudes teistele inimestele teavet teile olulistel teemadel.

Üleskutse: Olge julged küsima, kui teid miski vaevab ja jagage oma rahvakultuurialaseid teadmisi nendega, kes neid vajavad!

Häid mõttevahetusi!

Käsitöökohvik

2010-02-11T21:06:00.002+02:00

Tartu Loomemajanduskeskuse kultuurikohvik Elushetked muutub laupäeviti käsitöökohvikuks. Nii juhtub ka sellel laupäeval kell 12 - 15, mil on Age Raudsepa juhendamisel võimalus meisterdada endale pärlitega mohäärkätised.

Age Raudsepp on Eesti Rahva Muuseumi koguhoidja, kes lisaks praktilisele tööle tutvustab seni vähetuntud pärlitega kudumise ajalugu Eestis ja annab võimaluse tutvuda muuseumis säilitatavate haruldaste kätiste mustritega. Kaasa tuleb võtta lõng (mohäär) ja vardad (nr 1,25-2), pärleid saab kohapealt.

Osavõtutasu on 150.-, mis sisaldab ka sooja jooki.

Tartumaa linn XV Tartu Hansapäevadel

2010-02-10T20:18:00.002+02:00

Käisime täna hommikul Ants Johansoniga Toilas, kus toimus veebruarikuu Tartumaa Omavalitsuste Liidu kokkusaamine. Sõidu eesmärk oli vallavanematele ja linnapeadele tutvustada Tartumaa linna ideed. Käik oli edukas.

Tartumaa linn leiab aset 17-18. juulil Pirogovi platsis. Tegu on nii-öelda Tartumaa messiga. Pirogovi platsi tuleb üles ka suur lava, kus kõik soovijad saavad võimaluse üles astuda.

Üleskutse täiendama eestikeelset Vikipeediat

2010-02-08T20:56:00.002+02:00

Minu Eesti kodulehel on üleskutse teha korda eestikeelne Vikipeedia. Teen omalt poolt üleskutse täiendada vikipeediat ka rahvakultuuri alal. Vikipeedias võiks olla informatsiooni nii üksikiskute, kollektiivide, esmete, majade, spetsiifilise sõnavara ja kõige muu kohta.

Teeme rahvakultuuri internetis nähtavamaks!!!

Vanade tekstiilide hingehoid

2010-02-05T20:22:00.000+02:00

Eesti Põllumajandusmuuseumist selline uudis:

Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel toimub kursus
"Vanade tekstiilide hingehoid"

Toimumise aeg laupäeval 20.veebruaril kl 12.00-15.00
Kursus toimub muuseumi õpikoja majas
Juhendajaks tunnustatud meister Ulve Kangro!!

Kursuse käigus käsitletakse vanade tekstiilide hoidmist ja säilitamist, puhastamist ja parandamist. Vanade esemete puhul tuleb mõelda sellelgi, kas ja kui palju neid peaks ülde parandama ning kuidas neid siis võimalikult vähe kahjustada.
Praktilise õppuse käigus tutvutakse õigete pesemisvõtetega.

Kursusel osalemistasu 110,-
Igal osalejal palun kaasa võtta mõni vanem tekstiil konsultatsiooni jaoks
ja pesemise praktikaks mõni väiksem ese (pitsike, taskurätik vms).

Lisainfo ja eelregistreerimine kristel.poldma@epm.ee või 738 3819

Riiklikud autasud

2010-02-04T18:09:00.003+02:00

3. veebruaril allkirjastas EV President Toomas-Hendrik Ilves tänavused riiklike autasude saajate nimekirja. Vabariigi 92. aastapäeva eel tunnustatakse inimesi, kelle tegevus on aidanud muutuda Eestil tugevamaks ja paremaks.

97 autasu saaja seas sai Valgetähe teenetemärgi V klassi ordeni rahvatantsujuht Vaike Rajastet ning Eesti kultuuripärandi kogujad ja säilitajad Eevi Astel ja Eve-Mall Peets.

Pärimusmuusika edendajana pälvis Valgetähe IV klassi ordeni Jaak Johanson.

Riigivapi I klassi auhinna sai helilooja Veljo Tormis ning Riigivapi III klassi auhinna helilooja ja laulja Tõnis Mägi.

Laupäeval kogunevad rahvatantsijad Rannu Rahvamajja

2010-02-03T12:55:00.001+02:00

Laupäeval, 6. veebruaril kogunevad rahvatantsijad Ranna Rahvamajja. Tegu on traditsioonilise kokkusaamisega Tantsutallad 2010.

"Saavad kokku rahvatantsijad lähedalt ja kaugelt. Jätkub repertuaari ja muljeid, mida omavahel vahetada. Peol osalevad lapsed ja noored tantsivad kõrvuti oma vanematega ning nii kannab see üritus endas rahvatantsu järjepidevust. Õhtu lõpeb tantsupeoga ansambli saatel.
Esimest korda toimusid Tantsutallad 1998.a. Selle põhjuseks oli tantsurühmade vähesed esinemisvõimalused, soov tutvuda teiste rühmade ja nende tegemistega. Tantsutallad võeti rühmade poolt hästi vastu ja iga uus pidu on toonud uusi osalejaid juurde." (http://errs.ee/?id=12269)

Taas alustab arenguprogramm "Uuenduste otsingul"

2010-02-02T17:23:00.002+02:00

Uuenduste otsingul otsib uut gruppi. Ettevõtmine väga põnev ja soovitan kõigil kandideerida:

Programmi sihiks on tõsta väikeettevõtjate, mittetulundusühingute ja omavalitsuste eestvedajate võimekust uuenduslikult mõelda, suunata tulemuslikult erinevaid tegevusi ning kaasavalt tegutsedes viia ellu uusi lahendusi.

Programmi tulemusena on osalejad:
- leidnud viise oma toodete ja teenuste mitmekesistamiseks,
- tulnud turule uute toodete/teenustega,
- algatanud uusi või edasiarendanud käimasolevaid projekte,
- säilitanud või juurde loonud uusi töökohti,
- tõstnud oma haldussuutlikkust ja koostöövõimekust.

Arenguprogramm koosneb kuni seitsmest seminarist ja vähemalt ühest õppereisist, mis leiavad aset ajavahemikus märts - november 2010.

Osavõtjate arv on piiratud (20 inimest), mistõttu osalemissoovi avaldamiseks tuleb hiljemalt 01. märtsiks 2010 saata täidetud taotlusvorm e-posti aadressil kristiina.liimand@tas.ee või faksiga 7430088 ning olla valmis telefoniintervjuuks korraldajatega.

Lisainfo kristiina.liimand@tas.ee; 7430088; 53409873

Programmis osalemine on tasuta.

E-turundus

2010-02-01T16:14:00.002+02:00

Käisime Margitiga eelmisel nädalal programmi Uuenduste otsingul raames e-turunduse koolitusel. Nüüdseks on antud koolituse slaidimaterjalid ka veebi üles saanud. Autoriks on Aivar Ruukel. Head lugemist ja katsetamist!

ERRSi Teataja

2010-01-28T21:27:00.001+02:00

Jaanuar on küll peaaegu läbi, kuid siiski on leiab veel palju huvitavat lugemist Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) jaanuarikuu Teatajast.

Head lugemist!