Tartu Folgiklubi kolmekuningapäeval - 6. jaanuaril Vilde Tervisekohvikus

Tartu Folgiklubi kolmekuningapäeval - 6. jaanuaril Vilde Tervisekohvikus

Kolmekuningapäeval on Tartu Folgiklubi ringmängutunnis Eva Väljaots ja Ülle Paltser, autoritunnis Lauri Õunapuu, tantsutunnis Jaagup Kippar ja Ülo Saaremõts.

Tartu Folgiklubi kutsub reedel kell 18 kõigepealt ringmängutundi: kutsume peresid lastega mängima ringmänge ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.

Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates “Folgialbum”.

Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.

Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.

Vaata ka:

www.traks.ee/folgiklubi

http://www.facebook.com/events/181738148582663/

Tartu Folgiklubis Meelika Hainsoo, Tarmo Noormaa, muinasjutu meisterdamine

Järgmine Tartu Folgiklubi algab 2. detsembril kell 18 Vildes. Kavas:

lasteüritus “Mängime ja meisterdame muinasjuttu”, autorilaulik on Meelika Hainsoo, tantsumuusika teeb Tarmo Noormaa.

Algkoolilastele suunatud tegevusõhtu "Mängime ja meisterdame
muinasjuttu" läbiviijateks on loovpedagoog ja muinasjutuvestja Anneli Vilbaste
ning käsitöömeister Raili Hollo. Lapsed kuulevad ühe rahvaliku muinasjutu, saavad
jutukohased rollid, täidavad kuulduga seostuva käsitööülesande ja
mängivad muinasloo jutuvestja eestvõtmisel ühiselt läbi. Muinasloo, mängude, laulude ja käelise tegevuse ideede allikana kasutame Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatud pärimust.

Autoritunnis on laval Meelika Hainsoo (laul, hiiu kannel, väikekannel), keda intervjueerib Ants Johanson. Laulja ja viiulimängija Meelika Hainsoo on kõige laiemalt tuntud kui ansambli Vägilased juhtfiguur. Samuti on ta läbi viinud Tallinna tantsuklubi ja õpetanud pärimustantsu Viljandi kultuuriakadeemias, mänginud paljudes kooslustes, näiteks ansamblites Strand Rand, Wirbel, Lepaseree.

Nagu kombeks, lõppeb Tartu Folgiklubi traditsiooniliste tantsudega elava muusika saatel: seekord teeb tantsumuusikat noor lõõtsalegend Tarmo Noormaa (laul, lõõtspill), tantsud näitab ette Tiinamai Keskpaik.

Tartu Folgiklubi korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Lisainfo: Liina Vainumetsa, 58115252

www.traks.ee/folgiklubi

teate koostas Liina Vainumetsa

30.11.11

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi avalik kiri Tartu linnavolikogule

Avalik kiri Tartu linnavolikogule

Austatud Tartu linnavolikogu saadikud,

MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsus 4. novembril 2011. aastal kokku Tartu rahvakultuuri ümarlaua, millest võttis osa 18 Tartu erinevate kultuurivaldkondade spetsialisti. Üheks ümarlaua teemaks oli Tartu Karlova gümnaasiumi ümberkorraldustega seonduv. Olukorrast andsid ülevaate kooli direktor Undel Kokk ja muusikajuht Annelii Traks.

Arutelu tulemusena jõudsime oma seltsis ühisele arusaamisele, et toetame Karlova kooli taotlust, et selle kooli gümnaasiumiosa jäägu alles, sarnaselt Miina Härma gümnaasiumile. Mõistame, et linn peab oma koolisüsteemi arendama, kuid palume erandit kõrvuti Härmakooliga just Karlova koolile – mitte lahutada Karlova põhikooli- ja gümnaasiumiosa järgmistel põhjustel:

1. Karlova põhikool ühendatuna gümnaasiumiga on tugistruktuuriks omakultuuris kahele koorikollektiivile – Tartu poistekoorile ja neidudekoorile Kurekell.

Suurkollektiivide ülalpidamine ja arendamine on kulukas ja töömahukas, seepärast tuleks suhtuda eriti suure ettevaatusega hästi toimivate struktuuride läbitöötamata restruktureerimisse. Kooli muusikaõpetajad teevad iga kooripoisiga individuaalset tööd, mida saab korraldada siis, kui õpilased on oma koolis.

Väärib austust, et Karlova kool on suutnud ka majandussurutise päevil hoida alal stabiilselt arenevad kõrgtasemel suurkollektiivid, mille järgi tuntakse Tartut ka mujal Eestis ja raja taga.

2. Me näeme Karlova koolil tulevikus suurt potentsiaali.

Miks säilitada just muusikakallakuga kool?

Muusika ei ole pelgalt kunst, see arendab lapse kommunikeerumisvõimet ja tõstab isiksuse sotsiaalset võimekust. Koolis on võimalik muusika süvaõppe läbiviimise kõrval arendada sotsiaalseid kallakuid, samuti loovmajanduse kallakut. Nendel aladel on praegugi tuntud Karlova gümnaasiumi vilistlased Erik Sakkov, Indrek Mustimets, Paavo Nõgene jt. Karlova koolis on saanud esimesed hääleseade tunnid Rahvusooperi lauljad Rauno Elp, Helen Lokuta, Alar Haak, vabakutseline Ivo Posti, Stockholmi Kuningliku Ooperi solist Alar Pintsaar jpt. Me soovime ka tulevikus saada eesti kultuurile ja ühiskonnaelule sama väärikat juurdekasvu.

3. Teeb muret, kui gümnaasiume jääb mõne aasta pärast puudu: sõnumid maailmamajandusest ei sisenda kindlustunnet, kas edaspidi leidub vahendeid uute koolide rajamiseks.

4. Ka riigieksamite edetabelis on Karlova koolil väärikas positsioon.

5. Igal koolil on oma hing, me toetame Karlova kooli hinge ja edasikestmist.

Haridus ja kultuur peavad käima käsikäes – haridus annab kultuurile jätkusuutlikkuse, kultuur lisab haridusele hinge ja juured.

Austusega, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Folgiklubi 7. oktoobril

Tartu Folgiklubi kutsub ringmängudele, kontserdile ja tantsima taas reedel 7. oktoobril kell 18 Vilde I korrusele.

Oodatud on nii suured kui väikesed folgisõbrad. Pisipere saab kontserditüdimuse korral kolistada mängunurgas.

Tartu Folgiklubi algab ringmängutunniga, mida seekord veab Mikk Sarv, keda tunneme nii Rein Marani filmide muusika loojana kui arvukate filosoofilis-pärimuslike raadiosaadete ja artiklite autorina.

Autoritunni esinejaks on palutud Aleksander Sünter, kes tõi kaasa oma pereansambli. Esinejaga vestleb Ants Johanson. Aleksander Sünter on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia taustaga pärimusmuusik, kes praegu töötab samas õppeasutuses õppejõuna. Muusikuna tunneme Sünteri Sassi ansamblist Oort (www.oort.ee).

Kümme aastat tagasi asutas Sass Tartumaa rahvakultuuri keskseltsi (www.traks.ee), mille juures ta ise enam ei tegutse. Kuid just sellesama seltsi algatusel toimub ka Tartu Folgiklubi ning soovib oma asutajat 10nda sünnipäeva puhul tervitada.

Viimase aasta jooksul on Sass andnud rea kontserte oma autorilauludest ja esinenud pereansambliga.

Aleksander Sünteri pereansamblisse kuuluvad:

* Aleksander Sünter – laul, kitarr, lõõtspill
* Tiina Sünter – laul, klaver
* Hiie-Helena Sünter – laul, metallofon
* Liisa-Katariina Sünter – laul, parmupill
* Olev Mattias Sünter – laul, parmupill
Tartu Folgiklubi kontserdil on kaasategev:
* Toomas Jõks – elektriklaver

Tartu Folgiklubi lõpeb pärimustantsudega, mida õpetatakse kõigile soovijatele. Seekord mängivad lõõtspilli, kitarri ja laulavad Tartu muusikud Asso ja Meelis Int, tantsijaid juhendab Tiinamai Keskpaik. Vennad Indid ansamblist Vennakese laulavad merest, maast, armastusest, noorusest, isamaast ja nii mõnestki muust.

www.traks.ee/folgiklubi

täname: KULKA Tartumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital, ERR, Vilde, trükikoda Bookmill

Lisainfo:

Liina Vainumetsa

58115252

Simunapäeva pärimuspäevad

Koolivaheajal kutsume 7-12aastaseid pärimushuvilisi lapsi meisterdama ja pilli mängima.

Simunapäeva-pärimuspäevad ERMis 24.-28. oktoobril 2011

Siim teeb sillad soode peale (Simuna khk)

24.-28. oktoobril kell 10:00-12:00 kutsume rahvakultuurihuvilisi lapsi vanuses 7-12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Meie linnalaagri teemaks on seekord simunapäev, mida on peetud hingedeaja lõpuks ja talve alguseks. Teeme üheskoos rahvalikku käsitööd, õpime väikekannelt, flööti, rahvalaule ja -mänge ning osaleme ERMi näituseprogrammis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal. Pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös.

Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Ansambel Triskele esitleb oma uut albumit “Kodavere laulud”.

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert algab 24.septembril kell 15.00 Liivi Muuseumis. Esitlus Tartus on 30. oktoobril kell 14 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas.

Liivi Muuseum on Alatskivi vallas tegutsevaks vaimukeskuseks kujunenud kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalu. Plaadi projekt sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli kohalikku pärimust tutvustama. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ning seejärel sündis idee jäädvustada see heliplaadile. „Kodavere laulud” on salvestatud 2011. aasta suvel Liivi Muuseumi rehemaja kambris.

Plaadil kõlavas laulus „Veikene vaemupoiss” annab tooni pehmekõlaline vadja-taustaga ent venepärase intonatsiooniga Peipsiveere murrak. Albumil võib kuulda ka kaugemate kihelkondade murrakuid, mille rahvalaulikud on muiste Peipsiveere ja Kodavere kanti toonud.

Ansambel Triskele on oma varemilmunud albumite jaoks seadnud ja esitanud eranditult rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne album “Kodavere laulud” on peamiselt keskendunud regilauludele. Ansambli stiilis sulanduvad elavad muusikatraditsioonid, on tunda mõjutusi eri rahvaste pärimusmuusikast.

Heliplaadi valmimist toetasid kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ja Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu - sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine.

www.digifoorum.com/helikodu (helinäited ja plaadi kujundus)

Lisainfo: Toivo Sõmer 55671134

Tartumaal hakatakse ette valmistama kultuurikoda

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” tulemusel peaks aasta 2012 kevadel tööle hakkama toimiv Tartumaa kultuurikoda. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt kaasfinantseeritava projekti esimene kohtumine-arutelu toimub 27. septembril kell 15 Tartus Seltside majas (Pepleri 27) ja on avatud kõigile huvilistele.

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” eesmärgiks on käivitada aprillis 2012 Tartumaa Kultuurikoda - maakondliku kultuurikorraldusele kaasa aitav kolmandat sektorit, avalikku võimu ja omavalitsuste kultuuritöötajaid ühendav koostöökogu. Projekti initsiaator on Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Augustis 2012 toimus avalik konkurss, mille abil pandi kokku kultuurikoja töögrupp. Töögrupp hakkab tegelema küsimustega:

Miks kultuurikoda vaja on?
Milline on loodav kultuurikoda?
Millega hakkab kultuurikoda täpsemalt tegelema?
Kes kuuluvad kultuurikotta?
Milline peab olema valdkondlik ja piirkondlik esindatus kultuurikojas?
Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse inimesed kultuurikotta?
Milline on kultuurikoja suhe avaliku võimu - maavalitsuse, omavalitsuste - esindajatega?

Konkursil osalesid ja töögruppi kuuluvad:
Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Vanemuise Selts
Merle Ilm, MTÜ TuleLoo
Liis Jaamets, Rannu rahvamaja
Tiina Konsen, Tartu käsitööklubi, Tiigi seltsimaja
Ülle Kool, MTÜ Amme Kannel
Eve Koort, Alatskivi keskkool
Meelis Külaots, Konguta rahvamaja
Kadri Leivategija, Tartu Heino Elleri nim. muusikakool
Madis Mikkor, Noor-Eesti loomekeskus
Mariliis Vanaisak, Rõngu rahvamaja, Kodukant Tartumaa
Toivo Ärtis, Kambja raamatukogu

Esimene töögrupi kokkusaamine on avalik. See toimub teisipäeval 27. septembril kell 15.00) Tartus, aadressil Pepleri 27.

Kokkusaamise kava on järgmine:
- Projekti "Kaasav kulturikorraldus Tartumaal" lühitutvustus (Margit Reinkubjas)
- Maakondliku kultuurikorralduse hetkeseisu analüüs (Astrid Hallik)

- Teiste maakondade kogemused (Järvamaa, Põlvamaa)
- Mis toimub kultuurikorraldusega riigi tasemel? (Eino Pedanik)
- Töögrupi liikmete ja konsultandi (Rait Talvik) tutvustamine
- Edasise tegevuskava kinnitamine

Oodatud on kõik huvilised, vajalik eelregistreerimine kuni 26.9.11 kell 17.00:
projektijuht Margit Reinkubjas 5226248 margit@infokratt.ee
(Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige)