Jaago käsitöötalu suvised laagrid

Jaago käsitöötalus toimub ka sel aastal suvelaager “Tahan teha! 2010“.
Programmis on sel aastal nii „peenemat näputööd“ kui suuremat jõudu nõudvaid tegemisi alates sidumisbatikast ja ehetest sepa- ja puutööni välja. Tööd on kõik jõukohased ka päris algajaile. Esimene laagrivahetus toimub 6.-8., teine 20.-21. augustil. Juhendajateks on Inga Talvis, Airi Gailit, Heiki Põldma ja Siim Otsa. Kirjaga on kaasas laagri täpsem programm, kus kirjas ajakava ja laagris õpitavate tehnikate lühikirjeldus.

Kui soovid sellest kõigest osa saada, siis palun kirjuta registreerumiseks kiri e- aadressil inga.talvis@gmail.com või helista telefonil 5297919.

Laagri osavõtutasu on sel aastal 880.-, millest töine osa moodustab 500.-, ülejäänu kulub toitlustamiseks (kolm lõuna- ja kolm õhtusööki). Osavõtumaksu sees on materjalid, tööriistad ja juhendamine, kõikvõimalikud olmelised kulutused ja saun. Ööbimine on maksuta, oma telgis või kiirematel registreerujail aidasohvadel. Suvelõpulõhn ja augustiööde sumedus on tasuta.

Erinevalt eelmistest aastatest valmib toit otse Jaagol ning selle valmistamiseks kasutatakse ainult lõkketuld. Söögisedelil on mahehernepüreesupp, kodused lihakoogid, lõkkepliinid ja muu hää-parem. Kõik tehtud selle mõttega, et kodu lähedal kasvatatud toit on parim.


Jaago suvelaagri “Tahan teha! 2010“ programm


Reede, 6. august

11.00-12.00 Häälestusretk

12.00-14.00 Klaasisulatus

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Puutöö

19.00 Õhtusöök



Laupäev, 7. august

10.00-14.00 Viltimine/sepatöö

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Viltimine/sepatöö

19.00 Õhtusöök

20.00 Saun

Pühapäev, 8. august

10.00-14.00 Kõlapael

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Kartulitrükk

19.00 Õhtusöök


Reede, 20. august

11.00-12.00 Häälestusretk

12.00-14.00 Sidumisbatika

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Keraamika. Vilelinnu valmistamine

19.00 Õhtusöök

20.00 Saun


Laupäev, 21. august

10.00-14.00 Viltimine/sepatöö

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Viltimine/sepatöö

19.00 Õhtusöök

20.00 Keraamika must põletus. Lõkkeöö

Pühapäev, 22. august

10.00-14.00 Seebi keetmine

14.00-15.00 Lõuna

15.00-19.00 Paberehted

19.00 Õhtusöök

Laagri programm 6.-8.augustil

Häälestusretk

Metsaretkel astume argipäevast välja ja jõuame kohale ise tegemise juurde. Kogume puitu ja loeme pilvi.

Klaasisulatus

Mängime värviliste klaasikildudega mosaiigimänge- teeme suuri aknakaunistusi või imeväikseid ehteasju . Ja kõige lõpuks paneme kogu loodu klaasiahju küpsema. Kuuma käes sulavad erivärvilised killud üksteise külge.

Puutöö

Kõnnime kraavipervel ja kaasikus, õpime puud maha võtma, laasima ja koorima. Päris tööks valmistame Eesti Rahva Muuseumis olevate esemete eeskujul riidepuu.

Viltimine

Märgviltimise töötoas saab selgeks villa vildiks saamise lugu. Õpime, kuidas saada vildile imetäpseid kujundeid ja motiive ning valmistame endale „jooksulaualina“- selle, mis jookseb kitsa (30-40cm) kaunistustriibuna laua keskel pärislinal.

Sepatöö

Ehtsa sepa käe all õpime selgeks sepatöö algtõed ja sepistame endale naela või nagikonksu.

Saun

Ehtne maasaun ihu ja hinge harimiseks.

Kõlapael

Kõladega kudumine on üks vanemaid paela kudumise tehnikaid. Kõlapael saadakse koelõngaga ühendatud ja kõladega keerdu pööratud lõimelõngade ridadest. Paela kudumisel kasutatakse väikseid umbes 6×6 cm suurusi ja keskelt 6 mm paksuseid äärtelt õhenevais laudu, millest pannakse läbi lõimelõng. Need väikesed lauakesed klõbisevad töötades, sellest ka kõlade nimi.

Töötoas õpime, kuidas lõng kõladesse käib, mismoodi mustrid sünnivad ning koome päris oma vööjupi.


Kartulitrükk

Kartulitrüki töötoas õpime tavalisest kartulist trükitemplit tegema. Iga osaleja kujundab endale päris isikliku ja oma äkknäki- säästliku ja vastupidava poeskäimise tarbeeseme.



Laagri programm 20.-22.augustil

Häälestusretk

Metsaretkel astume argipäevast välja ja jõuame kohale ise tegemise juurde. Saame tuttavaks ja loeme pilvi.

Sidumisbatika

Batika ehk batik on Indoneesia päritolu tekstiilikunsti tehnika - riide värvimine selle osalise katmise abil. Kangas või riideese seotakse nööridega ülitugevalt kokku. Sidumismeetodid olid eri piirkondades enamasti samad. Tuntud oli väikeste esemete ( kivikeste, seemnete jms.) sidumine kangasse, kanga voltimine, sidumine ja mustrite õmblemine kangasse.
Ülikõvaks seotud kangaid keedetakse potis tekstiilivärvi sees. Pärast loputamist, lahtisidumist ja põhjalikku pesemist võib protseduuri korrata, kasutades mõnda muud värvitooni või valgendit.

Keraamika maapõletus- vilelind

Seekord valmistame hääst Lõuna-Eesti punasavist vilelinnu ehk partsupilli- sellise, nagu vanasti potisetud laatadel ostajate ligimeelitamiseks müüsid. Valmis küpsetame linnud maa-ahjus.

Maapõletus on vanim keraamikapõletustehnika, mille käigus punasest savist eelnevalt valmistatud väikesed esemed (sedakorda vilelinnud) põletatakse kõvaks tavalises maa sisse kaevatud augus. Valmistatud esemed ei vaja eelnevat ettepõletust, kuid peavad olema hästi kuivanud, et ei puruneks. Seetõttu tuleb esemeid valmistada vähemalt päev varem ja hoolikalt kuivatada. Mõnevõrra võimaldab purunemisriski vältida ka lõkketemperatuuri aeglane tõstmine.

Maasse kaevatud auku tehakse lõke ja lastakse söeks põleda, et auk soojeneks. Söed kraabitakse kõrvale ja kuivanud esemed asetatakse auku. Nende vahele puistatakse saepuru või laaste. Esemed võib ettevaatuse mõttes katta tagurpidi keeratud ämbriga. Ämbri ümber tõmmatakse veel hõõguvad söed. Tasapisi hakatakse põletusmaterjali lisama. Ca 6 h peale esemete ahjupanekut on lõke kõrge leegiga esemete kohal. Seejärel kaetakse lõke alguses august välja kaevatud mätastega. Tulel ei ole nüüd enam põlemiseks hapnikku, mistõttu leek hakkab seda võtma savi seest. Toimub vahetusprotsess, mille käigus esemed värvuvad mustaks. Toonid varieeruvad tuhmmustast läikiva hõbehalli ja hõbedaseni.

Ahju saab lahti pakkida järgmisel päeval.

Viltimine

Märgviltimise töötoas saab selgeks villa vildiks saamise lugu. Õpime, kuidas saada vildile imetäpseid kujundeid ja motiive ning valmistame endale „jooksulaualina“- selle, mis jookseb kitsa (30-40cm) kaunistustriibuna laua keskel pärislinal.

Sepatöö

Ehtsa sepa käe all õpime selgeks sepatöö algtõed ja sepistame endale naela või nagikonksu.

Seebi keetmine

Keskajast saadik on Eestis ise seepi keedetud ja lisaainerikka poekosmeetika ajastul on hää lihtsad tõed jälle meelde tuletada. Räägime sellest, kuidas vanasti seepi keedeti ja proovime ise järele, kas tuleb ka hää.

Muide, seebikeetmist peeti vanasti salajas, et võõras ei saaks paha silma pääle panna.

Paberehted

Läbi loetud ajalehest ja läikivast reklaamipaberist saab rohkemgi kui lihtsalt tulehakatust (kriidipaberist ei saa muidu sedagi). Meie teeme seekord ehteid ja helmeid- just nii glamuurseid või lihtsaid kui fantaasia lubab.