Jaago käsitöötalus toimub ka sel aastal suvelaager “Tahan teha! 2010“.
Programmis on sel aastal nii „peenemat näputööd“ kui suuremat jõudu nõudvaid tegemisi alates sidumisbatikast ja ehetest sepa- ja puutööni välja. Tööd on kõik jõukohased ka päris algajaile. Esimene laagrivahetus toimub 6.-8., teine 20.-21. augustil. Juhendajateks on Inga Talvis, Airi Gailit, Heiki Põldma ja Siim Otsa. Kirjaga on kaasas laagri täpsem programm, kus kirjas ajakava ja laagris õpitavate tehnikate lühikirjeldus.
Kui soovid sellest kõigest osa saada, siis palun kirjuta registreerumiseks kiri e- aadressil inga.talvis@gmail.com või helista telefonil 5297919.
Laagri osavõtutasu on sel aastal 880.-, millest töine osa moodustab 500.-, ülejäänu kulub toitlustamiseks (kolm lõuna- ja kolm õhtusööki). Osavõtumaksu sees on materjalid, tööriistad ja juhendamine, kõikvõimalikud olmelised kulutused ja saun. Ööbimine on maksuta, oma telgis või kiirematel registreerujail aidasohvadel. Suvelõpulõhn ja augustiööde sumedus on tasuta.
Erinevalt eelmistest aastatest valmib toit otse Jaagol ning selle valmistamiseks kasutatakse ainult lõkketuld. Söögisedelil on mahehernepüreesupp, kodused lihakoogid, lõkkepliinid ja muu hää-parem. Kõik tehtud selle mõttega, et kodu lähedal kasvatatud toit on parim.
Jaago suvelaagri “Tahan teha! 2010“ programm
Reede, 6. august
11.00-12.00 Häälestusretk
12.00-14.00 Klaasisulatus
14.00-15.00 Lõuna
15.00-19.00 Puutöö
19.00 Õhtusöök
Laupäev, 7. august
10.00-14.00 Viltimine/sepatöö
14.00-15.00 Lõuna
15.00-19.00 Viltimine/sepatöö
19.00 Õhtusöök
20.00 Saun
Pühapäev, 8. august
10.00-14.00 Kõlapael
14.00-15.00 Lõuna
15.00-19.00 Kartulitrükk
19.00 Õhtusöök
Reede, 20. august
11.00-12.00 Häälestusretk
12.00-14.00 Sidumisbatika
14.00-15.00 Lõuna
15.00-19.00 Keraamika. Vilelinnu valmistamine
19.00 Õhtusöök
20.00 Saun
Laupäev, 21. august
10.00-14.00 Viltimine/sepatöö
14.00-15.00 Lõuna
15.00-19.00 Viltimine/sepatöö
19.00 Õhtusöök
20.00 Keraamika must põletus. Lõkkeöö
Pühapäev, 22. august
10.00-14.00 Seebi keetmine
14.00-15.00 Lõuna
15.00-19.00 Paberehted
19.00 Õhtusöök
Laagri programm 6.-8.augustil
Häälestusretk
Metsaretkel astume argipäevast välja ja jõuame kohale ise tegemise juurde. Kogume puitu ja loeme pilvi.
Klaasisulatus
Mängime värviliste klaasikildudega mosaiigimänge- teeme suuri aknakaunistusi või imeväikseid ehteasju . Ja kõige lõpuks paneme kogu loodu klaasiahju küpsema. Kuuma käes sulavad erivärvilised killud üksteise külge.
Puutöö
Kõnnime kraavipervel ja kaasikus, õpime puud maha võtma, laasima ja koorima. Päris tööks valmistame Eesti Rahva Muuseumis olevate esemete eeskujul riidepuu.
Viltimine
Märgviltimise töötoas saab selgeks villa vildiks saamise lugu. Õpime, kuidas saada vildile imetäpseid kujundeid ja motiive ning valmistame endale „jooksulaualina“- selle, mis jookseb kitsa (30-40cm) kaunistustriibuna laua keskel pärislinal.
Sepatöö
Ehtsa sepa käe all õpime selgeks sepatöö algtõed ja sepistame endale naela või nagikonksu.
Saun
Ehtne maasaun ihu ja hinge harimiseks.
Kõlapael
Kõladega kudumine on üks vanemaid paela kudumise tehnikaid. Kõlapael saadakse koelõngaga ühendatud ja kõladega keerdu pööratud lõimelõngade ridadest. Paela kudumisel kasutatakse väikseid umbes 6×6 cm suurusi ja keskelt 6 mm paksuseid äärtelt õhenevais laudu, millest pannakse läbi lõimelõng. Need väikesed lauakesed klõbisevad töötades, sellest ka kõlade nimi.
Töötoas õpime, kuidas lõng kõladesse käib, mismoodi mustrid sünnivad ning koome päris oma vööjupi.
Kartulitrükk
Kartulitrüki töötoas õpime tavalisest kartulist trükitemplit tegema. Iga osaleja kujundab endale päris isikliku ja oma äkknäki- säästliku ja vastupidava poeskäimise tarbeeseme.
Laagri programm 20.-22.augustil
Häälestusretk
Metsaretkel astume argipäevast välja ja jõuame kohale ise tegemise juurde. Saame tuttavaks ja loeme pilvi.
Sidumisbatika
Batika ehk batik on Indoneesia päritolu tekstiilikunsti tehnika - riide värvimine selle osalise katmise abil. Kangas või riideese seotakse nööridega ülitugevalt kokku. Sidumismeetodid olid eri piirkondades enamasti samad. Tuntud oli väikeste esemete ( kivikeste, seemnete jms.) sidumine kangasse, kanga voltimine, sidumine ja mustrite õmblemine kangasse.
Ülikõvaks seotud kangaid keedetakse potis tekstiilivärvi sees. Pärast loputamist, lahtisidumist ja põhjalikku pesemist võib protseduuri korrata, kasutades mõnda muud värvitooni või valgendit.
Keraamika maapõletus- vilelind
Seekord valmistame hääst Lõuna-Eesti punasavist vilelinnu ehk partsupilli- sellise, nagu vanasti potisetud laatadel ostajate ligimeelitamiseks müüsid. Valmis küpsetame linnud maa-ahjus.
Maapõletus on vanim keraamikapõletustehnika, mille käigus punasest savist eelnevalt valmistatud väikesed esemed (sedakorda vilelinnud) põletatakse kõvaks tavalises maa sisse kaevatud augus. Valmistatud esemed ei vaja eelnevat ettepõletust, kuid peavad olema hästi kuivanud, et ei puruneks. Seetõttu tuleb esemeid valmistada vähemalt päev varem ja hoolikalt kuivatada. Mõnevõrra võimaldab purunemisriski vältida ka lõkketemperatuuri aeglane tõstmine.
Maasse kaevatud auku tehakse lõke ja lastakse söeks põleda, et auk soojeneks. Söed kraabitakse kõrvale ja kuivanud esemed asetatakse auku. Nende vahele puistatakse saepuru või laaste. Esemed võib ettevaatuse mõttes katta tagurpidi keeratud ämbriga. Ämbri ümber tõmmatakse veel hõõguvad söed. Tasapisi hakatakse põletusmaterjali lisama. Ca 6 h peale esemete ahjupanekut on lõke kõrge leegiga esemete kohal. Seejärel kaetakse lõke alguses august välja kaevatud mätastega. Tulel ei ole nüüd enam põlemiseks hapnikku, mistõttu leek hakkab seda võtma savi seest. Toimub vahetusprotsess, mille käigus esemed värvuvad mustaks. Toonid varieeruvad tuhmmustast läikiva hõbehalli ja hõbedaseni.
Ahju saab lahti pakkida järgmisel päeval.
Viltimine
Märgviltimise töötoas saab selgeks villa vildiks saamise lugu. Õpime, kuidas saada vildile imetäpseid kujundeid ja motiive ning valmistame endale „jooksulaualina“- selle, mis jookseb kitsa (30-40cm) kaunistustriibuna laua keskel pärislinal.
Sepatöö
Ehtsa sepa käe all õpime selgeks sepatöö algtõed ja sepistame endale naela või nagikonksu.
Seebi keetmine
Keskajast saadik on Eestis ise seepi keedetud ja lisaainerikka poekosmeetika ajastul on hää lihtsad tõed jälle meelde tuletada. Räägime sellest, kuidas vanasti seepi keedeti ja proovime ise järele, kas tuleb ka hää.
Muide, seebikeetmist peeti vanasti salajas, et võõras ei saaks paha silma pääle panna.
Paberehted
Läbi loetud ajalehest ja läikivast reklaamipaberist saab rohkemgi kui lihtsalt tulehakatust (kriidipaberist ei saa muidu sedagi). Meie teeme seekord ehteid ja helmeid- just nii glamuurseid või lihtsaid kui fantaasia lubab.
neljapäev, 17. juuni 2010
kolmapäev, 16. juuni 2010
Tartu Ärinõuandla arengukava arutelu
Tartu Ärinõuandla kutsub kõiki huvilisi üles arutama teemal - Millised on tänased kodanikeühenduste vajadused ja ootused Tartu Ärinõuandlale?.
Kohtumine toimub 28.juunil kell 15-17 aadressil Tartu, Vaksali 17A
Tulekust palun märku anda Mariinale aadressil mariina.laineste@tartu.bas.ee. Samale aadressile võib saata ka ettepanekuid mõne teise kokkusaamisaja suhtes.
Kohtumine toimub 28.juunil kell 15-17 aadressil Tartu, Vaksali 17A
Tulekust palun märku anda Mariinale aadressil mariina.laineste@tartu.bas.ee. Samale aadressile võib saata ka ettepanekuid mõne teise kokkusaamisaja suhtes.
esmaspäev, 14. juuni 2010
Peipsiäärsete maakondade laulupeo pressiteade
Viikingilodi toob Elvasse Peipsiäärsete maakondade laulupeotule
Pühapäeval, 20. juunil algusega kell 17.00 toimub Elva lauluväljakul nelja
peipsiäärse maakonna ühine laulupidu "Kui käes on jaanipäev". Peo kunstiline
juht on Lauri Breede, muusikajuht Toomas Peterson ja liikumisjuht Jaanus
Randmaa, stsenarist Astrid Hallik, kunstiline kujundaja Andres Rattasepp.
Peo korraldaja on Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind.
Peipsiäärsete maakondade peol osalevad Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ning
Ida-Virumaa naiskoorid, poistekoorid, meeskoorid, segakoorid ja lastekoorid,
neile lisaks Tartumaa tantsijad. Osalejaid on kokku tulemas 2000 ringis.
Esmakordselt Eesti laulupidude ajaloos kaasatakse saateorkestrina Big Band
Tartu, kes saadab kõiki koorilaule ja rahvatantse - kogu peo vältel ei
kasutata ühtegi helisalvestust. Uudne on ka peo lavastuslik külg. Avasõnad
ütleb ning laulu juhatab valla kultuuriminister Laine Jänes. Lisaks
dirigeerivale ministrile astub peol üles Tartu maavanem Esta Tamm, kelle
tantsusoolo juhatab sisse tantsijate etteaste.
Peipsiäärsete maakondade ühise laulupeo tuli tuleb üle vee viikingilodjal
Turm ning jõuab Elva lauluväljakule Arbi järvelt. Veetee loob mõttelise
sideme Peipsiga, mis nelja maakonda ühendab.
Peole on oodatud kõik noored ja vanad, piletit ei küsita ning laul ja tants
on kõigile tasuta.
Lisateave: Astrid Hallik, tel 730 5321 või astrid.hallik@rahvakultuur.ee
Elva HKK Sinilind 5091288 sinilind@elva.ee
Pühapäeval, 20. juunil algusega kell 17.00 toimub Elva lauluväljakul nelja
peipsiäärse maakonna ühine laulupidu "Kui käes on jaanipäev". Peo kunstiline
juht on Lauri Breede, muusikajuht Toomas Peterson ja liikumisjuht Jaanus
Randmaa, stsenarist Astrid Hallik, kunstiline kujundaja Andres Rattasepp.
Peo korraldaja on Elva Huviala- ja Kultuurikeskus Sinilind.
Peipsiäärsete maakondade peol osalevad Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ning
Ida-Virumaa naiskoorid, poistekoorid, meeskoorid, segakoorid ja lastekoorid,
neile lisaks Tartumaa tantsijad. Osalejaid on kokku tulemas 2000 ringis.
Esmakordselt Eesti laulupidude ajaloos kaasatakse saateorkestrina Big Band
Tartu, kes saadab kõiki koorilaule ja rahvatantse - kogu peo vältel ei
kasutata ühtegi helisalvestust. Uudne on ka peo lavastuslik külg. Avasõnad
ütleb ning laulu juhatab valla kultuuriminister Laine Jänes. Lisaks
dirigeerivale ministrile astub peol üles Tartu maavanem Esta Tamm, kelle
tantsusoolo juhatab sisse tantsijate etteaste.
Peipsiäärsete maakondade ühise laulupeo tuli tuleb üle vee viikingilodjal
Turm ning jõuab Elva lauluväljakule Arbi järvelt. Veetee loob mõttelise
sideme Peipsiga, mis nelja maakonda ühendab.
Peole on oodatud kõik noored ja vanad, piletit ei küsita ning laul ja tants
on kõigile tasuta.
Lisateave: Astrid Hallik, tel 730 5321 või astrid.hallik@rahvakultuur.ee
Elva HKK Sinilind 5091288 sinilind@elva.ee
esmaspäev, 7. juuni 2010
IX Tartumaa trallam
XXIII Rahvusvaheline Folkloorifestival „Baltica 2010"
IX Tartumaa trallam
Tartus laupäeval, 10. juulil 2010
Kell 14.00 - 19.00
Kogupere laulu-tantsu-mänguõu Antoniuse õues (Lutsu 5)
vihmase ilma korral H.Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12)
Kõigil trallamile tulijatel, pisiperest memmede-taatideni, on suurepärane võimalus
folkloorirühmade eestvedamisel ja juhendamisel kaasa lustida, jõudu- ja osavust proovile panna, meisterdada.
Kell 15.00
Noorteseminar „The EThNOMOOD in fashion" Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11)
Kõigil moe ja rahvarõiva huvilistel on võimalus kuulata, vaadata ja arutleda,
kuidas rahvarõivastest inspireerituna igapäevarõivaid kandes me erineme või sarnaneme naabrite ja kaugemate rahvastega.
Kell 19.00
IX Tartumaa trallami kontsert Antoniuse õues (Lutsu 5)
vihmase ilma korral H.Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12)
Meelelahutust ja silmailu pakub traditsiooniline Tartumaa trallami kontsert, kus koos Tartu parimate folkloorirühmade ja rahvamuusikutega esinevad festivalile saabunud külalisrühmad „Vasilitzia” Küproselt, „Salduve” Leedust ” ja „Kāndla” Liivimaalt.
Osalevad:
Laste folkloorirühmad ,,Taaderandi Tähesõel” ja ,,Triinud ja Taavid”, Tartu II Muusikakooli laste kandlering ja lasteansambel ,,Kapten Trumm”, noorte rahvamuusikaansambel ,,Sireli”, rahvamuusikaansamblid ,,Minjoon” ja ,,Siller”, folkloorirühm ,,Haavikuemandad”, rahvatantsurühmad ,,Linda", ,,Torbikud” ja ,,Upsijad”, vanamuusikaansambel „Triskele" ning
lõõtspillimängijad Aivar Teppo, Arvo ja Allan Avi.
Kõik IX Tartumaa trallamil pakutav on osavõtumaksuta ja pääsmevaba!
Korraldab Tiigi Seltsimaja
Toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartu Linnavalitsus.
Täpsem info: kultuuriaken.tartu.ee või Tiina.Konsen@raad.tartu.ee
IX Tartumaa trallam
Tartus laupäeval, 10. juulil 2010
Kell 14.00 - 19.00
Kogupere laulu-tantsu-mänguõu Antoniuse õues (Lutsu 5)
vihmase ilma korral H.Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12)
Kõigil trallamile tulijatel, pisiperest memmede-taatideni, on suurepärane võimalus
folkloorirühmade eestvedamisel ja juhendamisel kaasa lustida, jõudu- ja osavust proovile panna, meisterdada.
Kell 15.00
Noorteseminar „The EThNOMOOD in fashion" Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11)
Kõigil moe ja rahvarõiva huvilistel on võimalus kuulata, vaadata ja arutleda,
kuidas rahvarõivastest inspireerituna igapäevarõivaid kandes me erineme või sarnaneme naabrite ja kaugemate rahvastega.
Kell 19.00
IX Tartumaa trallami kontsert Antoniuse õues (Lutsu 5)
vihmase ilma korral H.Treffneri Gümnaasiumis (Munga 12)
Meelelahutust ja silmailu pakub traditsiooniline Tartumaa trallami kontsert, kus koos Tartu parimate folkloorirühmade ja rahvamuusikutega esinevad festivalile saabunud külalisrühmad „Vasilitzia” Küproselt, „Salduve” Leedust ” ja „Kāndla” Liivimaalt.
Osalevad:
Laste folkloorirühmad ,,Taaderandi Tähesõel” ja ,,Triinud ja Taavid”, Tartu II Muusikakooli laste kandlering ja lasteansambel ,,Kapten Trumm”, noorte rahvamuusikaansambel ,,Sireli”, rahvamuusikaansamblid ,,Minjoon” ja ,,Siller”, folkloorirühm ,,Haavikuemandad”, rahvatantsurühmad ,,Linda", ,,Torbikud” ja ,,Upsijad”, vanamuusikaansambel „Triskele" ning
lõõtspillimängijad Aivar Teppo, Arvo ja Allan Avi.
Kõik IX Tartumaa trallamil pakutav on osavõtumaksuta ja pääsmevaba!
Korraldab Tiigi Seltsimaja
Toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartu Linnavalitsus.
Täpsem info: kultuuriaken.tartu.ee või Tiina.Konsen@raad.tartu.ee
laupäev, 5. juuni 2010
Kodanikeühenduste e-konverents
9. juunil kl 12.00 - 15.00 toimub Euroopa esimene kodanikeühenduste liidrite e-konverents, kus on kõigil huvilistel võimalik arutada kolmanda sektori juhtimisküsimuste üle Euroopas. Osalemine toimub aadressil www.participationforchange.org.
Kuna e-konverents pole Eestiski eriti levinud meetod, toon ära mõned selle poolt- ja vastuargumendid.
Plussid:
+ võimalik jagada oma kogemusi rahvusvahelisel tasandil ja saada head nõu
+ osaleda on võimalik oma põhitöö kõrvalt ilma et keegi selle peale halvustavalt vaataks
+ arutelud jäävad ehedal kujul alles pärast ametlikku konverentsi lõppu
+ osalemine on tasuta ja osalejate arvu ei piirata
Siia lisanduvad kõik tavalise konverentsi plussid, nii et kellele konverentsid meeldivad, peaksid ka 9. juunil enda jaoks huvitavaid teemasid leidma.
Miinused:
- konverentsil osalemiseks tuleb luua kasutajakonto (vastuargumendiks võib öelda, et igale konverentsile peab end registreerima)
- osalejatega ei teki ehk nii tihedat kontakti kui "päriselus" (samas on eestlastel head kogemused Facebook'is kogemuste jagamisest, miks siis mitte ka e-konverentsi lehelt)
Esialgne programm (kuna konverentsi töökeel on inglise keel, on programmgi inglise keeles)
12.00 Welcome and introduction to the e-Mentoring, Mirko Schwärzel, BBE, Germany
12.15 Richard Wilson, izwe, shares his thoughts about how international collaboration can create positive change
*** VIRTUAL BREAK - 11.00am - 12.00pm ***
WORKSHOPS
14.00
Nigel Newton Sawyerr, Collaboration Manager, bassac, UK - How are organisations in the UK working together? What makes working together important at this time? What can we learn from how organisations are collaborating?
Karl Wilding, Head of Research, NCVO, UK - How is the UK voluntary/ NGO sector workforce changing? How does that change the way that we work? How does the demographic of your own workforce impact on how you run your organisation?
14.30 What next? How can you get involved with this e-Mentoring project?
Find out how to connect with people working in the UK, Poland, Estonia, Slovenia and Germany.
Loomulikult on palju iga osaleja enda teha, kuna täpsemad aruteluteemad tulevad just nimelt osalejatelt.
Tegemist on Suurbritannia, Saksamaa, Sloveenia, Poola ja Eesti kodanikeühenduste katusorganisatsioonide ühisprojektiga, kus edaspidi käivitatakse lisaks e-konverentsile ka e-mentorpaarid. EMSL on kaasanud projekti Eesti poolt Maiko Kesküla Järvamaa Arenduskeskusest ja Viljo Vabriti Tallinna vabaühenduste võrgustikust.
Lisainfo:
Elina Kivinukk
EMSLi koolitusjuht
elina@ngo.ee
Kuna e-konverents pole Eestiski eriti levinud meetod, toon ära mõned selle poolt- ja vastuargumendid.
Plussid:
+ võimalik jagada oma kogemusi rahvusvahelisel tasandil ja saada head nõu
+ osaleda on võimalik oma põhitöö kõrvalt ilma et keegi selle peale halvustavalt vaataks
+ arutelud jäävad ehedal kujul alles pärast ametlikku konverentsi lõppu
+ osalemine on tasuta ja osalejate arvu ei piirata
Siia lisanduvad kõik tavalise konverentsi plussid, nii et kellele konverentsid meeldivad, peaksid ka 9. juunil enda jaoks huvitavaid teemasid leidma.
Miinused:
- konverentsil osalemiseks tuleb luua kasutajakonto (vastuargumendiks võib öelda, et igale konverentsile peab end registreerima)
- osalejatega ei teki ehk nii tihedat kontakti kui "päriselus" (samas on eestlastel head kogemused Facebook'is kogemuste jagamisest, miks siis mitte ka e-konverentsi lehelt)
Esialgne programm (kuna konverentsi töökeel on inglise keel, on programmgi inglise keeles)
12.00 Welcome and introduction to the e-Mentoring, Mirko Schwärzel, BBE, Germany
12.15 Richard Wilson, izwe, shares his thoughts about how international collaboration can create positive change
*** VIRTUAL BREAK - 11.00am - 12.00pm ***
WORKSHOPS
14.00
Nigel Newton Sawyerr, Collaboration Manager, bassac, UK - How are organisations in the UK working together? What makes working together important at this time? What can we learn from how organisations are collaborating?
Karl Wilding, Head of Research, NCVO, UK - How is the UK voluntary/ NGO sector workforce changing? How does that change the way that we work? How does the demographic of your own workforce impact on how you run your organisation?
14.30 What next? How can you get involved with this e-Mentoring project?
Find out how to connect with people working in the UK, Poland, Estonia, Slovenia and Germany.
Loomulikult on palju iga osaleja enda teha, kuna täpsemad aruteluteemad tulevad just nimelt osalejatelt.
Tegemist on Suurbritannia, Saksamaa, Sloveenia, Poola ja Eesti kodanikeühenduste katusorganisatsioonide ühisprojektiga, kus edaspidi käivitatakse lisaks e-konverentsile ka e-mentorpaarid. EMSL on kaasanud projekti Eesti poolt Maiko Kesküla Järvamaa Arenduskeskusest ja Viljo Vabriti Tallinna vabaühenduste võrgustikust.
Lisainfo:
Elina Kivinukk
EMSLi koolitusjuht
elina@ngo.ee
kolmapäev, 2. juuni 2010
Tartu tantsuklubi: Mari tantsud
Järgmine Tartu tantsuklubi toimub kolmapäeval, 9. juunil kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).
Seekord on huvilistel võimalus õppida mäe- ja niidumaride rahvatantse ning laulumänge. Tartu tantsuklubisse tulevad Eestis elavad marid. Mari rahvatantse ja laulumänge õpetavad Aleksei Aleksejev ja Vassili Petrov. Tantsuks mängivad Tallinna ja Tartu rahvamuusikud.
Otseloomulikult on oodatud Tiigi seltsimajja ka teised rahvamuusikud ning vahepeal tantsitakse teiste rahvaste rahvatantse. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.
Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.
Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud enda heaolu tagamiseks.
Pilet 25 krooni; osalemine on tasuta pillimängijatele, rahvarõivastes külastajatele ja lastele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2010. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 9. juunil, 23. juunil, 1. septembril, 15. septembril, 29. septembril, 13. oktoobril, 27. oktoobril, 10. novembril, 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.
Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com
Seekord on huvilistel võimalus õppida mäe- ja niidumaride rahvatantse ning laulumänge. Tartu tantsuklubisse tulevad Eestis elavad marid. Mari rahvatantse ja laulumänge õpetavad Aleksei Aleksejev ja Vassili Petrov. Tantsuks mängivad Tallinna ja Tartu rahvamuusikud.
Otseloomulikult on oodatud Tiigi seltsimajja ka teised rahvamuusikud ning vahepeal tantsitakse teiste rahvaste rahvatantse. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.
Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.
Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud enda heaolu tagamiseks.
Pilet 25 krooni; osalemine on tasuta pillimängijatele, rahvarõivastes külastajatele ja lastele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2010. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 9. juunil, 23. juunil, 1. septembril, 15. septembril, 29. septembril, 13. oktoobril, 27. oktoobril, 10. novembril, 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.
Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com
Tellimine:
Postitused (Atom)
