kolmapäev, 21. september 2011

Ansambel Triskele esitleb oma uut albumit “Kodavere laulud”.

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert algab 24.septembril kell 15.00 Liivi Muuseumis. Esitlus Tartus on 30. oktoobril kell 14 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas.

Liivi Muuseum on Alatskivi vallas tegutsevaks vaimukeskuseks kujunenud kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalu. Plaadi projekt sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli kohalikku pärimust tutvustama. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ning seejärel sündis idee jäädvustada see heliplaadile. „Kodavere laulud” on salvestatud 2011. aasta suvel Liivi Muuseumi rehemaja kambris.

Plaadil kõlavas laulus „Veikene vaemupoiss” annab tooni pehmekõlaline vadja-taustaga ent venepärase intonatsiooniga Peipsiveere murrak. Albumil võib kuulda ka kaugemate kihelkondade murrakuid, mille rahvalaulikud on muiste Peipsiveere ja Kodavere kanti toonud.

Ansambel Triskele on oma varemilmunud albumite jaoks seadnud ja esitanud eranditult rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne album “Kodavere laulud” on peamiselt keskendunud regilauludele.
Ansambli stiilis sulanduvad elavad muusikatraditsioonid, on tunda mõjutusi eri rahvaste pärimusmuusikast.

Heliplaadi valmimist toetasid kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ja Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu - sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine.

www.digifoorum.com/helikodu (helinäited ja plaadi kujundus)

Lisainfo: Toivo Sõmer 55671134

Tartumaal hakatakse ette valmistama kultuurikoda

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” tulemusel peaks aasta 2012 kevadel tööle hakkama toimiv Tartumaa kultuurikoda. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt kaasfinantseeritava projekti esimene kohtumine-arutelu toimub 27. septembril kell 15 Tartus Seltside majas (Pepleri 27) ja on avatud kõigile huvilistele.



Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” eesmärgiks on käivitada aprillis 2012 Tartumaa Kultuurikoda - maakondliku kultuurikorraldusele kaasa aitav kolmandat sektorit, avalikku võimu ja omavalitsuste kultuuritöötajaid ühendav koostöökogu. Projekti initsiaator on Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Augustis 2012 toimus avalik konkurss, mille abil pandi kokku kultuurikoja töögrupp. Töögrupp hakkab tegelema küsimustega:


Miks kultuurikoda vaja on?
Milline on loodav kultuurikoda?
Millega hakkab kultuurikoda täpsemalt tegelema?
Kes kuuluvad kultuurikotta?
Milline peab olema valdkondlik ja piirkondlik esindatus kultuurikojas?
Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse inimesed kultuurikotta?
Milline on kultuurikoja suhe avaliku võimu - maavalitsuse, omavalitsuste - esindajatega?

Konkursil osalesid ja töögruppi kuuluvad:
Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Vanemuise Selts
Merle Ilm, MTÜ TuleLoo
Liis Jaamets, Rannu rahvamaja
Tiina Konsen, Tartu käsitööklubi, Tiigi seltsimaja
Ülle Kool, MTÜ Amme Kannel
Eve Koort, Alatskivi keskkool
Meelis Külaots, Konguta rahvamaja
Kadri Leivategija, Tartu Heino Elleri nim. muusikakool
Madis Mikkor, Noor-Eesti loomekeskus
Mariliis Vanaisak, Rõngu rahvamaja, Kodukant Tartumaa
Toivo Ärtis, Kambja raamatukogu

Esimene töögrupi kokkusaamine on avalik. See toimub teisipäeval 27. septembril kell 15.00) Tartus, aadressil Pepleri 27.

Kokkusaamise kava on järgmine:
- Projekti "Kaasav kulturikorraldus Tartumaal" lühitutvustus (Margit Reinkubjas)
- Maakondliku kultuurikorralduse hetkeseisu analüüs (Astrid Hallik)

- Teiste maakondade kogemused (Järvamaa, Põlvamaa)
- Mis toimub kultuurikorraldusega riigi tasemel? (Eino Pedanik)
- Töögrupi liikmete ja konsultandi (Rait Talvik) tutvustamine
- Edasise tegevuskava kinnitamine

Oodatud on kõik huvilised, vajalik eelregistreerimine kuni 26.9.11 kell 17.00:
projektijuht Margit Reinkubjas 5226248 margit@infokratt.ee
(Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige)

24. septembril avab Tartus taas uksed rahvarõivakool

24. septembril on Eesti Rahva Muuseumis esimene koolikell neile, kes on pääsenud rahvarõivakooli kaheaastasele kursusele. Rahvarõivakool on Tartus tegutsenud aastast 2004 ja muutumas aina populaarsemaks. Juba on olemas ka nimekiri neist, kes nõus ootama kaks aastat, et järgmisele koolitusele pääseda.

Rahvarõivakool on kaheaastane koolitus, tegutsemas seekord neljapoolse koostöölepingu alusel. Koostööpartneriteks on Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Jõgevamaa Koostöökoda. Jõgevamaa Koostöökoda on saanud toetusrahad PRIASt.

Rahvarõivakoolis valmistavad kahe aasta jooksul ühe rahvarõivakostüümi ja lisaks laiendavad oma rahvarõiva-alaseid teadmisi pikaajalise kogemusega õpetajate ja etnograafide abil.

Koolituse üheks eesmärgiks on lõpetajatest saada oma piirkonnas laia silmaringiga inimene, kes aitab ja nõustab vajadusel rahvarõivaste kandjaid (tantsu,- laulu jm kollektiivid) valida rahvarõivaid, teab ja osakab juhendada nende tellimise keerulist protsessi jms.

Õpetajateks on Rahvarõivakoolis Silvi Allimann, Virve Valtmann- Valdson, Piia Rand, Reet Piiri.

Vahekokkuvõtteid tehakse Rahvarõivakoolis Rahvarõivapäeval, mis on traditsiooniline kevadine õppepäev ERMis ja kuhu on oodatud kõik, kel huvi.

Lisainfo Janne Vaabla 5106341