Tartu Folgiklubis Meelika Hainsoo, Tarmo Noormaa, muinasjutu meisterdamine

Järgmine Tartu Folgiklubi algab 2. detsembril kell 18 Vildes. Kavas:

lasteüritus “Mängime ja meisterdame muinasjuttu”, autorilaulik on Meelika Hainsoo, tantsumuusika teeb Tarmo Noormaa.

Algkoolilastele suunatud tegevusõhtu "Mängime ja meisterdame
muinasjuttu" läbiviijateks on loovpedagoog ja muinasjutuvestja Anneli Vilbaste
ning käsitöömeister Raili Hollo. Lapsed kuulevad ühe rahvaliku muinasjutu, saavad
jutukohased rollid, täidavad kuulduga seostuva käsitööülesande ja
mängivad muinasloo jutuvestja eestvõtmisel ühiselt läbi. Muinasloo, mängude, laulude ja käelise tegevuse ideede allikana kasutame Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatud pärimust.

Autoritunnis on laval Meelika Hainsoo (laul, hiiu kannel, väikekannel), keda intervjueerib Ants Johanson. Laulja ja viiulimängija Meelika Hainsoo on kõige laiemalt tuntud kui ansambli Vägilased juhtfiguur. Samuti on ta läbi viinud Tallinna tantsuklubi ja õpetanud pärimustantsu Viljandi kultuuriakadeemias, mänginud paljudes kooslustes, näiteks ansamblites Strand Rand, Wirbel, Lepaseree.

Nagu kombeks, lõppeb Tartu Folgiklubi traditsiooniliste tantsudega elava muusika saatel: seekord teeb tantsumuusikat noor lõõtsalegend Tarmo Noormaa (laul, lõõtspill), tantsud näitab ette Tiinamai Keskpaik.

Tartu Folgiklubi korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Lisainfo: Liina Vainumetsa, 58115252

www.traks.ee/folgiklubi

teate koostas Liina Vainumetsa

30.11.11

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi avalik kiri Tartu linnavolikogule

Avalik kiri Tartu linnavolikogule

Austatud Tartu linnavolikogu saadikud,

MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsus 4. novembril 2011. aastal kokku Tartu rahvakultuuri ümarlaua, millest võttis osa 18 Tartu erinevate kultuurivaldkondade spetsialisti. Üheks ümarlaua teemaks oli Tartu Karlova gümnaasiumi ümberkorraldustega seonduv. Olukorrast andsid ülevaate kooli direktor Undel Kokk ja muusikajuht Annelii Traks.

Arutelu tulemusena jõudsime oma seltsis ühisele arusaamisele, et toetame Karlova kooli taotlust, et selle kooli gümnaasiumiosa jäägu alles, sarnaselt Miina Härma gümnaasiumile. Mõistame, et linn peab oma koolisüsteemi arendama, kuid palume erandit kõrvuti Härmakooliga just Karlova koolile – mitte lahutada Karlova põhikooli- ja gümnaasiumiosa järgmistel põhjustel:

1. Karlova põhikool ühendatuna gümnaasiumiga on tugistruktuuriks omakultuuris kahele koorikollektiivile – Tartu poistekoorile ja neidudekoorile Kurekell.

Suurkollektiivide ülalpidamine ja arendamine on kulukas ja töömahukas, seepärast tuleks suhtuda eriti suure ettevaatusega hästi toimivate struktuuride läbitöötamata restruktureerimisse. Kooli muusikaõpetajad teevad iga kooripoisiga individuaalset tööd, mida saab korraldada siis, kui õpilased on oma koolis.

Väärib austust, et Karlova kool on suutnud ka majandussurutise päevil hoida alal stabiilselt arenevad kõrgtasemel suurkollektiivid, mille järgi tuntakse Tartut ka mujal Eestis ja raja taga.

2. Me näeme Karlova koolil tulevikus suurt potentsiaali.

Miks säilitada just muusikakallakuga kool?

Muusika ei ole pelgalt kunst, see arendab lapse kommunikeerumisvõimet ja tõstab isiksuse sotsiaalset võimekust. Koolis on võimalik muusika süvaõppe läbiviimise kõrval arendada sotsiaalseid kallakuid, samuti loovmajanduse kallakut. Nendel aladel on praegugi tuntud Karlova gümnaasiumi vilistlased Erik Sakkov, Indrek Mustimets, Paavo Nõgene jt. Karlova koolis on saanud esimesed hääleseade tunnid Rahvusooperi lauljad Rauno Elp, Helen Lokuta, Alar Haak, vabakutseline Ivo Posti, Stockholmi Kuningliku Ooperi solist Alar Pintsaar jpt. Me soovime ka tulevikus saada eesti kultuurile ja ühiskonnaelule sama väärikat juurdekasvu.

3. Teeb muret, kui gümnaasiume jääb mõne aasta pärast puudu: sõnumid maailmamajandusest ei sisenda kindlustunnet, kas edaspidi leidub vahendeid uute koolide rajamiseks.

4. Ka riigieksamite edetabelis on Karlova koolil väärikas positsioon.

5. Igal koolil on oma hing, me toetame Karlova kooli hinge ja edasikestmist.

Haridus ja kultuur peavad käima käsikäes – haridus annab kultuurile jätkusuutlikkuse, kultuur lisab haridusele hinge ja juured.

Austusega, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts