Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi avalik kiri Tartu linnavolikogule

Avalik kiri Tartu linnavolikogule

Austatud Tartu linnavolikogu saadikud,

MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsus 4. novembril 2011. aastal kokku Tartu rahvakultuuri ümarlaua, millest võttis osa 18 Tartu erinevate kultuurivaldkondade spetsialisti. Üheks ümarlaua teemaks oli Tartu Karlova gümnaasiumi ümberkorraldustega seonduv. Olukorrast andsid ülevaate kooli direktor Undel Kokk ja muusikajuht Annelii Traks.

Arutelu tulemusena jõudsime oma seltsis ühisele arusaamisele, et toetame Karlova kooli taotlust, et selle kooli gümnaasiumiosa jäägu alles, sarnaselt Miina Härma gümnaasiumile. Mõistame, et linn peab oma koolisüsteemi arendama, kuid palume erandit kõrvuti Härmakooliga just Karlova koolile – mitte lahutada Karlova põhikooli- ja gümnaasiumiosa järgmistel põhjustel:

1. Karlova põhikool ühendatuna gümnaasiumiga on tugistruktuuriks omakultuuris kahele koorikollektiivile – Tartu poistekoorile ja neidudekoorile Kurekell.

Suurkollektiivide ülalpidamine ja arendamine on kulukas ja töömahukas, seepärast tuleks suhtuda eriti suure ettevaatusega hästi toimivate struktuuride läbitöötamata restruktureerimisse. Kooli muusikaõpetajad teevad iga kooripoisiga individuaalset tööd, mida saab korraldada siis, kui õpilased on oma koolis.

Väärib austust, et Karlova kool on suutnud ka majandussurutise päevil hoida alal stabiilselt arenevad kõrgtasemel suurkollektiivid, mille järgi tuntakse Tartut ka mujal Eestis ja raja taga.

2. Me näeme Karlova koolil tulevikus suurt potentsiaali.

Miks säilitada just muusikakallakuga kool?

Muusika ei ole pelgalt kunst, see arendab lapse kommunikeerumisvõimet ja tõstab isiksuse sotsiaalset võimekust. Koolis on võimalik muusika süvaõppe läbiviimise kõrval arendada sotsiaalseid kallakuid, samuti loovmajanduse kallakut. Nendel aladel on praegugi tuntud Karlova gümnaasiumi vilistlased Erik Sakkov, Indrek Mustimets, Paavo Nõgene jt. Karlova koolis on saanud esimesed hääleseade tunnid Rahvusooperi lauljad Rauno Elp, Helen Lokuta, Alar Haak, vabakutseline Ivo Posti, Stockholmi Kuningliku Ooperi solist Alar Pintsaar jpt. Me soovime ka tulevikus saada eesti kultuurile ja ühiskonnaelule sama väärikat juurdekasvu.

3. Teeb muret, kui gümnaasiume jääb mõne aasta pärast puudu: sõnumid maailmamajandusest ei sisenda kindlustunnet, kas edaspidi leidub vahendeid uute koolide rajamiseks.

4. Ka riigieksamite edetabelis on Karlova koolil väärikas positsioon.

5. Igal koolil on oma hing, me toetame Karlova kooli hinge ja edasikestmist.

Haridus ja kultuur peavad käima käsikäes – haridus annab kultuurile jätkusuutlikkuse, kultuur lisab haridusele hinge ja juured.

Austusega, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Folgiklubi 7. oktoobril

Tartu Folgiklubi kutsub ringmängudele, kontserdile ja tantsima taas reedel 7. oktoobril kell 18 Vilde I korrusele.

Oodatud on nii suured kui väikesed folgisõbrad. Pisipere saab kontserditüdimuse korral kolistada mängunurgas.

Tartu Folgiklubi algab ringmängutunniga, mida seekord veab Mikk Sarv, keda tunneme nii Rein Marani filmide muusika loojana kui arvukate filosoofilis-pärimuslike raadiosaadete ja artiklite autorina.

Autoritunni esinejaks on palutud Aleksander Sünter, kes tõi kaasa oma pereansambli. Esinejaga vestleb Ants Johanson. Aleksander Sünter on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia taustaga pärimusmuusik, kes praegu töötab samas õppeasutuses õppejõuna. Muusikuna tunneme Sünteri Sassi ansamblist Oort (www.oort.ee).

Kümme aastat tagasi asutas Sass Tartumaa rahvakultuuri keskseltsi (www.traks.ee), mille juures ta ise enam ei tegutse. Kuid just sellesama seltsi algatusel toimub ka Tartu Folgiklubi ning soovib oma asutajat 10nda sünnipäeva puhul tervitada.

Viimase aasta jooksul on Sass andnud rea kontserte oma autorilauludest ja esinenud pereansambliga.

Aleksander Sünteri pereansamblisse kuuluvad:

* Aleksander Sünter – laul, kitarr, lõõtspill
* Tiina Sünter – laul, klaver
* Hiie-Helena Sünter – laul, metallofon
* Liisa-Katariina Sünter – laul, parmupill
* Olev Mattias Sünter – laul, parmupill
Tartu Folgiklubi kontserdil on kaasategev:
* Toomas Jõks – elektriklaver

Tartu Folgiklubi lõpeb pärimustantsudega, mida õpetatakse kõigile soovijatele. Seekord mängivad lõõtspilli, kitarri ja laulavad Tartu muusikud Asso ja Meelis Int, tantsijaid juhendab Tiinamai Keskpaik. Vennad Indid ansamblist Vennakese laulavad merest, maast, armastusest, noorusest, isamaast ja nii mõnestki muust.

www.traks.ee/folgiklubi

täname: KULKA Tartumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital, ERR, Vilde, trükikoda Bookmill

Lisainfo:

Liina Vainumetsa

58115252

Simunapäeva pärimuspäevad

Koolivaheajal kutsume 7-12aastaseid pärimushuvilisi lapsi meisterdama ja pilli mängima.

Simunapäeva-pärimuspäevad ERMis 24.-28. oktoobril 2011

Siim teeb sillad soode peale (Simuna khk)

24.-28. oktoobril kell 10:00-12:00 kutsume rahvakultuurihuvilisi lapsi vanuses 7-12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Meie linnalaagri teemaks on seekord simunapäev, mida on peetud hingedeaja lõpuks ja talve alguseks. Teeme üheskoos rahvalikku käsitööd, õpime väikekannelt, flööti, rahvalaule ja -mänge ning osaleme ERMi näituseprogrammis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal. Pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös.

Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Ansambel Triskele esitleb oma uut albumit “Kodavere laulud”.

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert algab 24.septembril kell 15.00 Liivi Muuseumis. Esitlus Tartus on 30. oktoobril kell 14 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas.

Liivi Muuseum on Alatskivi vallas tegutsevaks vaimukeskuseks kujunenud kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalu. Plaadi projekt sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli kohalikku pärimust tutvustama. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ning seejärel sündis idee jäädvustada see heliplaadile. „Kodavere laulud” on salvestatud 2011. aasta suvel Liivi Muuseumi rehemaja kambris.

Plaadil kõlavas laulus „Veikene vaemupoiss” annab tooni pehmekõlaline vadja-taustaga ent venepärase intonatsiooniga Peipsiveere murrak. Albumil võib kuulda ka kaugemate kihelkondade murrakuid, mille rahvalaulikud on muiste Peipsiveere ja Kodavere kanti toonud.

Ansambel Triskele on oma varemilmunud albumite jaoks seadnud ja esitanud eranditult rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne album “Kodavere laulud” on peamiselt keskendunud regilauludele. Ansambli stiilis sulanduvad elavad muusikatraditsioonid, on tunda mõjutusi eri rahvaste pärimusmuusikast.

Heliplaadi valmimist toetasid kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ja Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu - sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine.

www.digifoorum.com/helikodu (helinäited ja plaadi kujundus)

Lisainfo: Toivo Sõmer 55671134

Tartumaal hakatakse ette valmistama kultuurikoda

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” tulemusel peaks aasta 2012 kevadel tööle hakkama toimiv Tartumaa kultuurikoda. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt kaasfinantseeritava projekti esimene kohtumine-arutelu toimub 27. septembril kell 15 Tartus Seltside majas (Pepleri 27) ja on avatud kõigile huvilistele.

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” eesmärgiks on käivitada aprillis 2012 Tartumaa Kultuurikoda - maakondliku kultuurikorraldusele kaasa aitav kolmandat sektorit, avalikku võimu ja omavalitsuste kultuuritöötajaid ühendav koostöökogu. Projekti initsiaator on Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Augustis 2012 toimus avalik konkurss, mille abil pandi kokku kultuurikoja töögrupp. Töögrupp hakkab tegelema küsimustega:

Miks kultuurikoda vaja on?
Milline on loodav kultuurikoda?
Millega hakkab kultuurikoda täpsemalt tegelema?
Kes kuuluvad kultuurikotta?
Milline peab olema valdkondlik ja piirkondlik esindatus kultuurikojas?
Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse inimesed kultuurikotta?
Milline on kultuurikoja suhe avaliku võimu - maavalitsuse, omavalitsuste - esindajatega?

Konkursil osalesid ja töögruppi kuuluvad:
Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Vanemuise Selts
Merle Ilm, MTÜ TuleLoo
Liis Jaamets, Rannu rahvamaja
Tiina Konsen, Tartu käsitööklubi, Tiigi seltsimaja
Ülle Kool, MTÜ Amme Kannel
Eve Koort, Alatskivi keskkool
Meelis Külaots, Konguta rahvamaja
Kadri Leivategija, Tartu Heino Elleri nim. muusikakool
Madis Mikkor, Noor-Eesti loomekeskus
Mariliis Vanaisak, Rõngu rahvamaja, Kodukant Tartumaa
Toivo Ärtis, Kambja raamatukogu

Esimene töögrupi kokkusaamine on avalik. See toimub teisipäeval 27. septembril kell 15.00) Tartus, aadressil Pepleri 27.

Kokkusaamise kava on järgmine:
- Projekti "Kaasav kulturikorraldus Tartumaal" lühitutvustus (Margit Reinkubjas)
- Maakondliku kultuurikorralduse hetkeseisu analüüs (Astrid Hallik)

- Teiste maakondade kogemused (Järvamaa, Põlvamaa)
- Mis toimub kultuurikorraldusega riigi tasemel? (Eino Pedanik)
- Töögrupi liikmete ja konsultandi (Rait Talvik) tutvustamine
- Edasise tegevuskava kinnitamine

Oodatud on kõik huvilised, vajalik eelregistreerimine kuni 26.9.11 kell 17.00:
projektijuht Margit Reinkubjas 5226248 margit@infokratt.ee
(Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige)

24. septembril avab Tartus taas uksed rahvarõivakool

24. septembril on Eesti Rahva Muuseumis esimene koolikell neile, kes on pääsenud rahvarõivakooli kaheaastasele kursusele. Rahvarõivakool on Tartus tegutsenud aastast 2004 ja muutumas aina populaarsemaks. Juba on olemas ka nimekiri neist, kes nõus ootama kaks aastat, et järgmisele koolitusele pääseda.

Rahvarõivakool on kaheaastane koolitus, tegutsemas seekord neljapoolse koostöölepingu alusel. Koostööpartneriteks on Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Jõgevamaa Koostöökoda. Jõgevamaa Koostöökoda on saanud toetusrahad PRIASt.

Rahvarõivakoolis valmistavad kahe aasta jooksul ühe rahvarõivakostüümi ja lisaks laiendavad oma rahvarõiva-alaseid teadmisi pikaajalise kogemusega õpetajate ja etnograafide abil.

Koolituse üheks eesmärgiks on lõpetajatest saada oma piirkonnas laia silmaringiga inimene, kes aitab ja nõustab vajadusel rahvarõivaste kandjaid (tantsu,- laulu jm kollektiivid) valida rahvarõivaid, teab ja osakab juhendada nende tellimise keerulist protsessi jms.

Õpetajateks on Rahvarõivakoolis Silvi Allimann, Virve Valtmann- Valdson, Piia Rand, Reet Piiri.

Vahekokkuvõtteid tehakse Rahvarõivakoolis Rahvarõivapäeval, mis on traditsiooniline kevadine õppepäev ERMis ja kuhu on oodatud kõik, kel huvi.

Lisainfo Janne Vaabla 5106341

Lõõtspillifestival ja Tartu Folgiklubi

Tartu Lõõtspillifestival ja Folgiklubi toovad lõõtsadega elamused

Septembri esimesel nädalavahetusel toimub 18. Tartu Lõõtspillifestival, millele annab avalöögi Tartu Folgiklubi. Kui festival toimub kord aastas, siis Folgiklubi pakub pärimusmuusikat, tantse ja autorilaulu kord kuus läbi terve talvehooaja.

18. lõõtspillifestivali kontserdid toimuvad Tartus Vilde majas (Vallikraavi 4) ja õpitoad Seltside majas (Pepleri 27) 2.-4. septembril 2011. See on Tartu lõõtspillimuusikapäevadest välja kasvanud festival - eesti lõõtspillimängijate kokkusaamine ning erinevate maade lõõtspillimängijate kontserdid Tartus.

Lõõtspillifestivali kontserdid on intiimsed, väikestes kontserdipaikades ning suunatud lõõtspillimuusikat hindavale publikule. Korraldaja Kadri G Laube sõnul on festivali õhkkond võrreldes teiste folkmuusikafestivalidega eriline – lõõtspillipeole ei eksi juhuslikke külalisi. Iga festivalikülaline tuleb kontsertidele muusika, esinejate ja “meie oma pilli” pärast.

Intiimne on ka Tartu Folgiklubi, mille autoritunnis keskendutakse ühe muusikule, autorile, kelle juured on pärimuses ja kelle laulus-mängus tärkab loomingut. 2. septembri autoritunni külaline on Mari Kalkun, temaga vestleb Ants Johanson.

Festivali avalöögi, Tartu Folgiklubi alustab ringmängutund, kuhu oodatakse nii väikeseid kui suuri nädalavahetuse jaoks meeleolu looma. Sedakorda õpetavad ringmänge festivali peakorraldaja Kadri G Laube, tuntud lõõtspillimängija Aleksander Sünter ning viiuldaja Marju Varblane.

Festivali programm on kirev – lisaks eesti muusikutele saab kuulda külalisi Lätist, Leedust, Sloveeniast, Taanist, Venemaalt ja Rootsist. Mängitakse klassikalist muusikat, jazzi, erinevate maade rahvamuusikat. Lisaks eesti lõõtspillidele kõlavad bajaanid, karmoškad, akordionid ja bandooniumid.

Igal aastal on Lõõtspillifestivali raames ka tasuta õpitoad – lõõtspillimänguga alustajaid ja juba mängumehi oodatakse Seltside majas (Pepleri 27, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts).

Laupäeva keskpäeval saab Tartu kesklinnas kuulda üle poolesaja lõõtsaga pilli – Rüütli tänav ja Raekoja plats on kuulutatud paariks tunniks Lõõtspillitänavaks, kus igal nurgal ja pingil mängivad festivali esinejad ja külalised. Festivali üheks menukaimaks kontserdiks on Igamehekontsert, kus mängivad kõrvuti algajad ja edasijõudnud, õpilased ja õpetajad.

Kui festival lõppeb pühapäeval Tartu Kultuurkapitali Jüri Uppini nimelise stipendiumi väljaandmisega, siis Tartu Folgiklubi jätkab pärimuse lainel läbi terve hooaja – iga kuu esimesel reedel Vilde kohvikus. Autoritunnis esinevad sel hooajal veel Aleksander Sünter, Mikk Sarv, Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu, Sakarias Leppik, Heilo Aadla, Mart Johanson ja Mari Pokinen.

www.traks.ee/folgiklubi

www.lootspill.ee

Lisainfo: Kadri Giannakaina Laube – Tartu Lõõtspillifestivali peakorraldaja

tel. +372 511 7348

kadri<ät>lootspill.ee

Skype: kadriglaube

Liina Vainumetsa – Tartu Folgiklubi korraldaja

Tel 58115252

laagrisse<ät>gmail.com

Tartu Folgiklubi ja 18. Lõõtspillifestivali toetajad ja koostööpartnerid:

Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Tartu linn, SA Tartu kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusringhääling, Vilde kohvik, Hasartmängumaksu Nõukogu, Bookmill trükikoda, Eesti kirjandusmuuseum.