Traks 2012

„Seisan oma vabadel jalgadel, ei ole vangis ega seotud ja vannun enesele ja omastele, et tahan ausalt kultuurikoja eestseisuse tööd teha. Aitan kõige jõuga kaasa kultuurikoja tegemiste kordaminekule.
Kohtlen kõiki kojalisi hästi sõnades ja tegudes, hoian endast eemale kadeda meele ja salvava keele.
See tõotus jääb jõusse ilma igasuguste vastuväideteta. Kui ma seda tõotust ei järgi, siis saagu ma hukka koos Soodoma ka Komorraga!“, deklameeris toolil seistes Uhti kõrtsis Tartumaa Kultuurikoja asutamiskoosolekul Margit Reinkubjas, kelle mitme aasta pikkune töö kannab kultuurikoja näol nüüd vilja. Tartumaa Kultuurikoda loodi 24. aprilli 2012 pärastlõunal.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsil oli 2012. aasta täis tegusid ja rõõme.

Rohkem kui kunagi varem osales lapsi huviringis Kaval Käsi õppimas rahvuslikku käsitööd ja rahvapärast viiuli- ja kandlemängu ning laulu. Toimusid koolivaheaja pärimuspäevad, laste pärimuslaager “Õpipoiste päevad”, lisaks käisid lapsed loovmänguõhtutel „Mängime ja meisterdame muinasjuttu“.

Rahvarõivaste valmistajate kool töötas oma peenekoelisel ja süvenenud moel. Eakate rühmad Linda ja Viisikera jätkasid oma aktiivset seltsielu. Oma ansambliga Promin ja Ukraina kultuuri päevadega jätkasid senist tegevust Tartu ukrainlased.

Tuurid võttis üles 2011. aasta septembris alustatud Tartu Folgiklubi, mis toimus kord kuus: kevadel Vilde tervisekohvikus ja sügisel vastavatud klubis Jazz. Klubiga Jazz koostöös tehti algust suuremata folgikontsertide korraldamisega. Aset leidsid iga-aastased Lõõtspillifestival ja arhailise loomingu festival Regiöö. Regiöö raames tähistas oma 40ndat sünnipäeva Tartu legendaarne ansambel Hellero. Regiöö tegi uueks esimest korda toimunud ja suurt publikuhuvi tekitanud Omaloomingu konkurss, mille võitis Tartu pimedate ansambel „Tume“, auhinnaks salvestusaeg stuudios Helikodu. Aasta lõpus on Helikodul valmimas ka kromaatilise kandlemängu album, mille on sisse mänginud muusik Külli Org.

Trükistest on ettevalmistamisel raamat „Hellero – suulise laulutraditsiooni taasünd“. Arendamisel on interneti-väljaanne „Lähme Loojale Loole“, mis teeb tavakasutajale mugavalt kättesaadavaks Tartumaa rahvalaulupärandi.

Rahvamuusikapäevad said uue näo: kevadel oli teemaks „Lindude keel“, sügisel orienteerumismängu ja laulmist siduv „Avasta Tartut pärimusega“.

Seltsiga tihedat koostööd tegevad rahvamuusikud esinesid suvistel Hansapäevadel.  Sügisel loodi täiesti uus kontserdiprogramm „Barokk-Fantaasiad“, mis ühendab endas barokkmuusika ja rahvapärase mängustiili ning mida on esitatud erinevates kirikutes.

Seltsi tippsündmuseks aastal 2012 kujunes aga seltsingu Tartumaa Kulturikoda ehk TAKU asutamine. Juba mitu aastat on seltsi juhatuse liige Margit Reinkubjas töötanud Tartumaa kultuurirahva koostöö võimaldamise nimel. Hooajal 2011-2012 viisime läbi ulatusliku projekti „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“, mille rahastajaks oli Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projekt päädiski kultuurikoja asutamisega 24. aprillil 2012. Meeldiv oli kogeda suurt huvi kultuurikoja asutamiskoosolekul, kui Uhti kõrtsi tulid kokku maakonna eri paikadest 44 inimest, esindades 41 kultuuriorganisatsiooni, mille hulgas oli nii eelarvelisi asutusi kui ka vabaühendusi. Margit Reinkubjas nimetas oma kõnes kohalviibijatele, et kultuurikoja eesmärk on tuua kokku erinevate valdkondade esindajad valdkonnaüleseks koostööks. Kultuurikojas vaadatakse oma tegemistele kõrgemalt vaatepunktist ja ühise tegevusega lükatakse Tartumaa kultuurielule veel hoogu juurde. Uhti Kõrtsi perenaine Kai Paks õpetas kohalolijatele lihtsa ja tõhusa reegli, mis tagab tulemusliku koostöö: „Üks pluss üks on veel suurem üks“.

Hooajal 2012-13 on alanud projekt vabatahtlike kaasamiseks „Ole võti kultuurilukku“, mille raames noored õpivad kultuurilugude kirjutamiset meedialaagrites. Üleskutse on aga kõigile: jäädvustagem oma valla kultuurilugusid!

2013. aastaks on ettevalmistamisel rahvusvaheline konverents „Laulu mõju“, mis sünnib koostöös Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Soome Runolaulu Akadeemiaga.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts tänab kõiki oma toetajaid ja koostööpartnereid!

Toetajad: Eesti kultuurkapital, regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, haridusministeerium, kultuuriministeerium, Tartu linn, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskltuuri Fond, Eesti Rahvakultuuri Keskus, ERR, ERM, Bookmill, Vilde, klubi Jazz.

Johanna-Adele Jüssi plaadiesitluskontsert ka Tartus

Plaan on korraldada Johanna-Adele Jüssi plaadi "Kiilid" esitluskontsert ka Tartus.

Kontserdi korraldab TRAKS koostöös Tartu Jazziklubiga. Toetava õla on alla pannud kulka Tartumaa ekspertgrupp. 

TRAKS oli ka üks plaadi hooandjatest, annetades plaadi toetuseks veidi üle 100 euro.

Plaadiesitluskontserdid on 26. oktoobril kell 19 Viljandis Pärimusmuusika Keskuses 

http://www.folk.ee/et/Sundmused&nID=1570

27. oktoobril Tallinnas kell 18 Piip ja Tuut mängumajas

5. novembril kell 19 Tartus klubis Jazz (tasuta)

Kontserdisari Barokk-Fantaasiad Tartumaa kirikutes


Barokk-fantaasiad

Nõo kirikus 6. oktoobril kell 16
Kambja kirikus 7. oktoobril kell 11

Kontserdil kõlab baroki-aegsete heliloojate looming koos rahvamuusikaga.

Meie fantaasias lähevad vaimulikud aariad sujuvalt üle rahvakoraalideks ning õukonnatantsud rahvatantsudeks. Ja vastupidi. Kõlavad barokk- ja rahvapillid, kuid eesmärgiks pole erinevate stiilide vastandamine, vaid ühisosa leidmine.

Andreas Kalkun - laul
Stella Sõmer - klavessiin, karmoška
Marju Varblane - viiul, hiiu kannel
Toivo Sõmer - lauto 

Kontserte toetavad Eesti kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp. 

Lisainfo Toivo Sõmer 55671134
Korraldaja mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Folgiklubi alustab uut hooaega uues kohas – klubis Jazz 

Iga kuu kolmandal kolmapäeval tuleb Tartu Jazziklubile külla Tartu Folgiklubi!

Tartu Folgiklubi kava hooajal 2012/2013

kell 19 klubis Jazz
Ülikooli 20
(Tartu Ülikooli kohviku I korrusel)

Autoritunnis:
19. septembril Anne Maasik
17. oktoobril Paul Daniel
21. novembril Triinu Taul
19. detsembril Jalmar Vabarna
16. jaanuaril Jaan Sööt
20. veebruaril Raivo Sildoja
20. märtsil Tuule Kann
17. aprillil Kärt Johanson
15. mail Sofia Joons

Autoritega vestleb Ants Johanson.
Autoritunnile järgneb tants ja vaba jämm.

Täname:
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvuskultuuri Fond
Tartu Kultuurkapital
Tartu LV kultuuriosakond
ERR, Bookmill, klubi Jazz

Pilet: 3/2 eurot
soodustus: gümnasistid, tudengid, pensionärid
rahvarõivastiil toob lisasoodustuse
lapsed põhikooli lõpuni tasuta
septembris kõigile tasuta!

www.traks.ee/folgiklubi
info@traks.ee
58115252
5216542
Korraldaja: mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Folgiklubi kolmekuningapäeval - 6. jaanuaril Vilde Tervisekohvikus

Tartu Folgiklubi kolmekuningapäeval - 6. jaanuaril Vilde Tervisekohvikus

Kolmekuningapäeval on Tartu Folgiklubi ringmängutunnis Eva Väljaots ja Ülle Paltser, autoritunnis Lauri Õunapuu, tantsutunnis Jaagup Kippar ja Ülo Saaremõts.

Tartu Folgiklubi kutsub reedel kell 18 kõigepealt ringmängutundi: kutsume peresid lastega mängima ringmänge ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.

Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates “Folgialbum”.

Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.

Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.

Vaata ka:

www.traks.ee/folgiklubi

http://www.facebook.com/events/181738148582663/

Tartu Folgiklubis Meelika Hainsoo, Tarmo Noormaa, muinasjutu meisterdamine

Järgmine Tartu Folgiklubi algab 2. detsembril kell 18 Vildes. Kavas:

lasteüritus “Mängime ja meisterdame muinasjuttu”, autorilaulik on Meelika Hainsoo, tantsumuusika teeb Tarmo Noormaa.

Algkoolilastele suunatud tegevusõhtu "Mängime ja meisterdame
muinasjuttu" läbiviijateks on loovpedagoog ja muinasjutuvestja Anneli Vilbaste
ning käsitöömeister Raili Hollo. Lapsed kuulevad ühe rahvaliku muinasjutu, saavad
jutukohased rollid, täidavad kuulduga seostuva käsitööülesande ja
mängivad muinasloo jutuvestja eestvõtmisel ühiselt läbi. Muinasloo, mängude, laulude ja käelise tegevuse ideede allikana kasutame Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatud pärimust.

Autoritunnis on laval Meelika Hainsoo (laul, hiiu kannel, väikekannel), keda intervjueerib Ants Johanson. Laulja ja viiulimängija Meelika Hainsoo on kõige laiemalt tuntud kui ansambli Vägilased juhtfiguur. Samuti on ta läbi viinud Tallinna tantsuklubi ja õpetanud pärimustantsu Viljandi kultuuriakadeemias, mänginud paljudes kooslustes, näiteks ansamblites Strand Rand, Wirbel, Lepaseree.

Nagu kombeks, lõppeb Tartu Folgiklubi traditsiooniliste tantsudega elava muusika saatel: seekord teeb tantsumuusikat noor lõõtsalegend Tarmo Noormaa (laul, lõõtspill), tantsud näitab ette Tiinamai Keskpaik.

Tartu Folgiklubi korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Lisainfo: Liina Vainumetsa, 58115252

www.traks.ee/folgiklubi

teate koostas Liina Vainumetsa

30.11.11

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi avalik kiri Tartu linnavolikogule

Avalik kiri Tartu linnavolikogule

Austatud Tartu linnavolikogu saadikud,

MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsus 4. novembril 2011. aastal kokku Tartu rahvakultuuri ümarlaua, millest võttis osa 18 Tartu erinevate kultuurivaldkondade spetsialisti. Üheks ümarlaua teemaks oli Tartu Karlova gümnaasiumi ümberkorraldustega seonduv. Olukorrast andsid ülevaate kooli direktor Undel Kokk ja muusikajuht Annelii Traks.

Arutelu tulemusena jõudsime oma seltsis ühisele arusaamisele, et toetame Karlova kooli taotlust, et selle kooli gümnaasiumiosa jäägu alles, sarnaselt Miina Härma gümnaasiumile. Mõistame, et linn peab oma koolisüsteemi arendama, kuid palume erandit kõrvuti Härmakooliga just Karlova koolile – mitte lahutada Karlova põhikooli- ja gümnaasiumiosa järgmistel põhjustel:

1. Karlova põhikool ühendatuna gümnaasiumiga on tugistruktuuriks omakultuuris kahele koorikollektiivile – Tartu poistekoorile ja neidudekoorile Kurekell.

Suurkollektiivide ülalpidamine ja arendamine on kulukas ja töömahukas, seepärast tuleks suhtuda eriti suure ettevaatusega hästi toimivate struktuuride läbitöötamata restruktureerimisse. Kooli muusikaõpetajad teevad iga kooripoisiga individuaalset tööd, mida saab korraldada siis, kui õpilased on oma koolis.

Väärib austust, et Karlova kool on suutnud ka majandussurutise päevil hoida alal stabiilselt arenevad kõrgtasemel suurkollektiivid, mille järgi tuntakse Tartut ka mujal Eestis ja raja taga.

2. Me näeme Karlova koolil tulevikus suurt potentsiaali.

Miks säilitada just muusikakallakuga kool?

Muusika ei ole pelgalt kunst, see arendab lapse kommunikeerumisvõimet ja tõstab isiksuse sotsiaalset võimekust. Koolis on võimalik muusika süvaõppe läbiviimise kõrval arendada sotsiaalseid kallakuid, samuti loovmajanduse kallakut. Nendel aladel on praegugi tuntud Karlova gümnaasiumi vilistlased Erik Sakkov, Indrek Mustimets, Paavo Nõgene jt. Karlova koolis on saanud esimesed hääleseade tunnid Rahvusooperi lauljad Rauno Elp, Helen Lokuta, Alar Haak, vabakutseline Ivo Posti, Stockholmi Kuningliku Ooperi solist Alar Pintsaar jpt. Me soovime ka tulevikus saada eesti kultuurile ja ühiskonnaelule sama väärikat juurdekasvu.

3. Teeb muret, kui gümnaasiume jääb mõne aasta pärast puudu: sõnumid maailmamajandusest ei sisenda kindlustunnet, kas edaspidi leidub vahendeid uute koolide rajamiseks.

4. Ka riigieksamite edetabelis on Karlova koolil väärikas positsioon.

5. Igal koolil on oma hing, me toetame Karlova kooli hinge ja edasikestmist.

Haridus ja kultuur peavad käima käsikäes – haridus annab kultuurile jätkusuutlikkuse, kultuur lisab haridusele hinge ja juured.

Austusega, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts