On olemas kaht liiki kommunikatsiooni: üks, mis tuleb kirikus kantslist ja teine, mis pärast kirikust tulles kõrtsis toimub.

Nii nagu ennemuiste, toimub suhtlemine ja infoedastamine ka tänapäeval. Küll selle vahega, et "kantsel" võrdub praegu võimukandjate ja meediaga ning "kõrts" suhtlusportaalidega (nt. facebook, kus päevakajalisi sündmusi ja uudiseid omavahel arutatakse ja kommenteeritakse).

Eile toimus Tallinnas EMSL'i poolt korraldatud kommunikatsioonikoolitus. Ago Uudelepp, suurepärane koolitaja, pani mõtlema ning kriitilise pilguga üle vaatama iga osalenud organisatsiooni suhtlemistavad.

Alljärgnevalt mõned märksõnad ja mõtted, mida soovime teiega jagada.

* Sõnumites ei ole hea kasutada märksõnu, millega on isiklik seos, mis eeldavad sinu taustsüsteemi tundmist, selles elamist. (Nt. paikade kirjeldused, juhised kohalejõudmiseks). Sõnum tuleb kirjutada sihtgrupile arusaadavas keeles, see tähendab, tuleb end asetada nende olukorda.
* Mida lihtsam ja selgem on tekst, seda suurem on tõenäosus, et sihtgrupp saab üheselt aru ning viitsib sõnumi läbi lugeda (võõrsõnu on parem vältida!)

(Siinkohal olgu toodud kontrollmeetod, millega katsetada, kuidas eri taustaga inimesed võiksid ühest sõnast aru saada: Pange end järgnevatesse rollidesse - 1. klassi õpilane, tudeng, automehaanik, soomlane, usklik vanema generatsiooni esindaja ja kirjutage üles esimene mõte, mis assotsieerub teile sõnaga RAAMAT)

* Kodulehekülg - Eestis on ligikaudu 3000 MTÜ kodulehekülge. Tavaliselt, kui inimene infot kohe üles ei leia, lahkub ta kodulehelt 3 sekundi pärast. Info, mis sunnib külastajat kodulehele kauemaks jääma, peab paiknema lehekülje vasakul ülaservas. Keskmine kodulehe külastaja ei malda sisuteksti süveneda, vaid pilk liigub vasakult ülalt kiiresti alla paremasse nurka - seal peaks olema sisu atraktiivne kokkuvõte - info, mida lugeja otsib.

* Kellele on kodulehekülg mõeldud? Tihti on seal olev info suunatud organisatsiooni sisse, mitte neile, keda me ootame väljastpoolt külastama!

* Milline on minu organisatsiooni sõnum? Iga ühendus vajab telgsõnumit - miks me ühiskonna mõttes olemas oleme (mitte oma liikmete mõttes!) ning seda on vaja kogu aeg, tüdimuseni üle korrata.
 Avalikkusele (ka meedia) pakub huvi, missugune on meie tegevuse mõju väljapoole organisatsiooni.
Seetõttu - kommunikatsioonis peab näitama tulemust, sest kui sihtgrupp tulemust ei näe, siis ei huvituta.

* Sõnumi vahendamiseks tuleb valida sihtgrupi jaoks usaldusväärne kanal. Hea oleks, kui selles kanalis oleks võimalikult vähe müra. Mõnikord on vaja sõnumi edastamiseks kasutada vahendajat või autoriteeti (kui me ise ei ole veel küllalt tuntud ega oma tõsiseltvõetavat tausta).

* Sihtgrupp mõtleb kolmel tasandil: 1. sümbolid, 2. stereotüübid, 3. müüdid
(Tavaliselt kirjutatakse kolmandast sektorist siis, kui midagi on kehvasti. 3. sektor - ei ole jõudu ega raha - see on stereotüüpne arvamus.)

* Milliseid sümboleid ja stereotüüpe kasutab minu organisatsioon enda tegevuse tutvustamisel?
(nt. valge kittel ja labor telereklaamis: esimesed assotsiatsioonid - usaldusväärne, puhtus, kontrollitud, täpne, faktidel põhinev, tõsiseltvõetav jne)

* Sõnumis või reklaamis kasutatavad stereotüübid (on neid, mis töötavad meie heaks ja ka neid, mis tötöavad meie vastu!) tuleb koostada ja esitada nii, et inimene mõtlema ei hakkaks (vt. RAAMATU meetod). Kui hakkame mõtlema, hakkab peas häirekell helisema ja sõnumist saadakse hoopis teisiti aru, nähakse sõnumi taha.
* Kommunikatsioon toimub alateadlikul emotsionaalsel tasandil, seetõttu jääb inimestele meelde see, mis on emotsionaalne.

* Organisatsioon on inimesed. Oluline on teada, kuidas minu organisatsioonis olevad inimesed maailma tajuvad. Sellest lähtuvalt kujuneb ka maine.

* Organisatsiooni esindaja ehk kõneisik - peaks olemas sisemise põlemisega esineda sooviv, sümpaatne ja hea suhtleja. Lihtsam on õpetada heale suhtlejale selgeks 5 fakti, millest rääkida, kui koolitada 500 fakti teadvat tagasihoidlikku inimest suhtlema.

* Raadios on mehe hääl 3 korda usaldusväärsem! Teles saab naine väliste vahenditega enda usaldusväärsust tõsta (riietus vastavalt teemale, ametliku sisuga, faktiteadmisi nõudval teemal rääkides mapp ja paberid jne).
Siinkohal on sobiv toonitada, et kommunikatsioon toimib emotsionaalsel alateadlikul tasandil :)

* Pressiteade peab sisaldama infot, kuidas see mida teeme, mõjutab inimesi, kes konkreetse väljaande klientideks on.
* Üldmeilile saadetud kiri jõuab iga töötaja postkasti ning selle kohta arvatakse, et küll keegi loeb ja vastab. Tihti on aga üldmeili kirjad suunatud kataloogi, mida kasutaja kunagi ei vaata...
* Mida laiemale ringile on pressiteade saadetud, seda vähetõenäolisemalt see avaldatakse - ajakirjaniku eesmärk on lugu või uudis avaldada ESIMESENA, enne teisi väljaandeid! Pressiteatele lisaks on hea saata ka atraktiivne foto toimuvast - see tekitab huvi.


Edukat suhtlemise planeerimist!