Tartumaa kultuuripärandi aasta avamine - Pulmalaat "Pakulõhkumisest titemähkimiseni" 9.02.2013 kell 11-16 Tartus, Tasku keskuses

9. veebruaril tutvustavad Tartumaa vallad Tasku keskuse aatriumis toimuval pulmalaadal alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi. 
Laadale omaselt pakuvad oma kaupa Tartumaa käsitöölised, põllu- ja muud mehed

Pulmalaada vaatemängulisemaks osaks on aatriumi keskel toimuv eesti pulmakombestiku läbimäng. Ühtseks lavastuseks koondatud pulmamängus tutvustavad Tartumaa vallad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone.

Päeva juhivad Astrid Hallik ja Ants Johanson

Pulmalaadaga seotud tegevusi aitavad jäädvustada Tartumaa noored kultuurikajastajad juhendaja Tiit Helmi käe all.

Kes soovib veel oma kaubaga laadale tulla või on muid pulmaga seotud küsimusi, palun võtke ühendust pulmalaada projektijuhiga - Marju Varblane, viiuldaja@gmail.com, 53407938

Pulmalaat toimub Tartumaa Kultuurikoja eestvedamisel, korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Tasku Keskus AS

Meediakajastust toetab läbi projekti "Ole võti kultuurilukku" regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Traks 2012

„Seisan oma vabadel jalgadel, ei ole vangis ega seotud ja vannun enesele ja omastele, et tahan ausalt kultuurikoja eestseisuse tööd teha. Aitan kõige jõuga kaasa kultuurikoja tegemiste kordaminekule.
Kohtlen kõiki kojalisi hästi sõnades ja tegudes, hoian endast eemale kadeda meele ja salvava keele.
See tõotus jääb jõusse ilma igasuguste vastuväideteta. Kui ma seda tõotust ei järgi, siis saagu ma hukka koos Soodoma ka Komorraga!“, deklameeris toolil seistes Uhti kõrtsis Tartumaa Kultuurikoja asutamiskoosolekul Margit Reinkubjas, kelle mitme aasta pikkune töö kannab kultuurikoja näol nüüd vilja. Tartumaa Kultuurikoda loodi 24. aprilli 2012 pärastlõunal.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsil oli 2012. aasta täis tegusid ja rõõme.

Rohkem kui kunagi varem osales lapsi huviringis Kaval Käsi õppimas rahvuslikku käsitööd ja rahvapärast viiuli- ja kandlemängu ning laulu. Toimusid koolivaheaja pärimuspäevad, laste pärimuslaager “Õpipoiste päevad”, lisaks käisid lapsed loovmänguõhtutel „Mängime ja meisterdame muinasjuttu“.

Rahvarõivaste valmistajate kool töötas oma peenekoelisel ja süvenenud moel. Eakate rühmad Linda ja Viisikera jätkasid oma aktiivset seltsielu. Oma ansambliga Promin ja Ukraina kultuuri päevadega jätkasid senist tegevust Tartu ukrainlased.

Tuurid võttis üles 2011. aasta septembris alustatud Tartu Folgiklubi, mis toimus kord kuus: kevadel Vilde tervisekohvikus ja sügisel vastavatud klubis Jazz. Klubiga Jazz koostöös tehti algust suuremata folgikontsertide korraldamisega. Aset leidsid iga-aastased Lõõtspillifestival ja arhailise loomingu festival Regiöö. Regiöö raames tähistas oma 40ndat sünnipäeva Tartu legendaarne ansambel Hellero. Regiöö tegi uueks esimest korda toimunud ja suurt publikuhuvi tekitanud Omaloomingu konkurss, mille võitis Tartu pimedate ansambel „Tume“, auhinnaks salvestusaeg stuudios Helikodu. Aasta lõpus on Helikodul valmimas ka kromaatilise kandlemängu album, mille on sisse mänginud muusik Külli Org.

Trükistest on ettevalmistamisel raamat „Hellero – suulise laulutraditsiooni taasünd“. Arendamisel on interneti-väljaanne „Lähme Loojale Loole“, mis teeb tavakasutajale mugavalt kättesaadavaks Tartumaa rahvalaulupärandi.

Rahvamuusikapäevad said uue näo: kevadel oli teemaks „Lindude keel“, sügisel orienteerumismängu ja laulmist siduv „Avasta Tartut pärimusega“.

Seltsiga tihedat koostööd tegevad rahvamuusikud esinesid suvistel Hansapäevadel.  Sügisel loodi täiesti uus kontserdiprogramm „Barokk-Fantaasiad“, mis ühendab endas barokkmuusika ja rahvapärase mängustiili ning mida on esitatud erinevates kirikutes.

Seltsi tippsündmuseks aastal 2012 kujunes aga seltsingu Tartumaa Kulturikoda ehk TAKU asutamine. Juba mitu aastat on seltsi juhatuse liige Margit Reinkubjas töötanud Tartumaa kultuurirahva koostöö võimaldamise nimel. Hooajal 2011-2012 viisime läbi ulatusliku projekti „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“, mille rahastajaks oli Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Projekt päädiski kultuurikoja asutamisega 24. aprillil 2012. Meeldiv oli kogeda suurt huvi kultuurikoja asutamiskoosolekul, kui Uhti kõrtsi tulid kokku maakonna eri paikadest 44 inimest, esindades 41 kultuuriorganisatsiooni, mille hulgas oli nii eelarvelisi asutusi kui ka vabaühendusi. Margit Reinkubjas nimetas oma kõnes kohalviibijatele, et kultuurikoja eesmärk on tuua kokku erinevate valdkondade esindajad valdkonnaüleseks koostööks. Kultuurikojas vaadatakse oma tegemistele kõrgemalt vaatepunktist ja ühise tegevusega lükatakse Tartumaa kultuurielule veel hoogu juurde. Uhti Kõrtsi perenaine Kai Paks õpetas kohalolijatele lihtsa ja tõhusa reegli, mis tagab tulemusliku koostöö: „Üks pluss üks on veel suurem üks“.

Hooajal 2012-13 on alanud projekt vabatahtlike kaasamiseks „Ole võti kultuurilukku“, mille raames noored õpivad kultuurilugude kirjutamiset meedialaagrites. Üleskutse on aga kõigile: jäädvustagem oma valla kultuurilugusid!

2013. aastaks on ettevalmistamisel rahvusvaheline konverents „Laulu mõju“, mis sünnib koostöös Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Soome Runolaulu Akadeemiaga.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts tänab kõiki oma toetajaid ja koostööpartnereid!

Toetajad: Eesti kultuurkapital, regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, haridusministeerium, kultuuriministeerium, Tartu linn, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskltuuri Fond, Eesti Rahvakultuuri Keskus, ERR, ERM, Bookmill, Vilde, klubi Jazz.

Johanna-Adele Jüssi plaadiesitluskontsert ka Tartus

Plaan on korraldada Johanna-Adele Jüssi plaadi "Kiilid" esitluskontsert ka Tartus.

Kontserdi korraldab TRAKS koostöös Tartu Jazziklubiga. Toetava õla on alla pannud kulka Tartumaa ekspertgrupp. 

TRAKS oli ka üks plaadi hooandjatest, annetades plaadi toetuseks veidi üle 100 euro.

Plaadiesitluskontserdid on 26. oktoobril kell 19 Viljandis Pärimusmuusika Keskuses 

http://www.folk.ee/et/Sundmused&nID=1570

27. oktoobril Tallinnas kell 18 Piip ja Tuut mängumajas

5. novembril kell 19 Tartus klubis Jazz (tasuta)

Kontserdisari Barokk-Fantaasiad Tartumaa kirikutes


Barokk-fantaasiad

Nõo kirikus 6. oktoobril kell 16
Kambja kirikus 7. oktoobril kell 11

Kontserdil kõlab baroki-aegsete heliloojate looming koos rahvamuusikaga.

Meie fantaasias lähevad vaimulikud aariad sujuvalt üle rahvakoraalideks ning õukonnatantsud rahvatantsudeks. Ja vastupidi. Kõlavad barokk- ja rahvapillid, kuid eesmärgiks pole erinevate stiilide vastandamine, vaid ühisosa leidmine.

Andreas Kalkun - laul
Stella Sõmer - klavessiin, karmoška
Marju Varblane - viiul, hiiu kannel
Toivo Sõmer - lauto 

Kontserte toetavad Eesti kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp. 

Lisainfo Toivo Sõmer 55671134
Korraldaja mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Folgiklubi alustab uut hooaega uues kohas – klubis Jazz 

Iga kuu kolmandal kolmapäeval tuleb Tartu Jazziklubile külla Tartu Folgiklubi!

Tartu Folgiklubi kava hooajal 2012/2013

kell 19 klubis Jazz
Ülikooli 20
(Tartu Ülikooli kohviku I korrusel)

Autoritunnis:
19. septembril Anne Maasik
17. oktoobril Paul Daniel
21. novembril Triinu Taul
19. detsembril Jalmar Vabarna
16. jaanuaril Jaan Sööt
20. veebruaril Raivo Sildoja
20. märtsil Tuule Kann
17. aprillil Kärt Johanson
15. mail Sofia Joons

Autoritega vestleb Ants Johanson.
Autoritunnile järgneb tants ja vaba jämm.

Täname:
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvuskultuuri Fond
Tartu Kultuurkapital
Tartu LV kultuuriosakond
ERR, Bookmill, klubi Jazz

Pilet: 3/2 eurot
soodustus: gümnasistid, tudengid, pensionärid
rahvarõivastiil toob lisasoodustuse
lapsed põhikooli lõpuni tasuta
septembris kõigile tasuta!

www.traks.ee/folgiklubi
info@traks.ee
58115252
5216542
Korraldaja: mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Folgiklubi kolmekuningapäeval - 6. jaanuaril Vilde Tervisekohvikus

Tartu Folgiklubi kolmekuningapäeval - 6. jaanuaril Vilde Tervisekohvikus

Kolmekuningapäeval on Tartu Folgiklubi ringmängutunnis Eva Väljaots ja Ülle Paltser, autoritunnis Lauri Õunapuu, tantsutunnis Jaagup Kippar ja Ülo Saaremõts.

Tartu Folgiklubi kutsub reedel kell 18 kõigepealt ringmängutundi: kutsume peresid lastega mängima ringmänge ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.

Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates “Folgialbum”.

Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.

Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.

Vaata ka:

www.traks.ee/folgiklubi

http://www.facebook.com/events/181738148582663/

Tartu Folgiklubis Meelika Hainsoo, Tarmo Noormaa, muinasjutu meisterdamine

Järgmine Tartu Folgiklubi algab 2. detsembril kell 18 Vildes. Kavas:

lasteüritus “Mängime ja meisterdame muinasjuttu”, autorilaulik on Meelika Hainsoo, tantsumuusika teeb Tarmo Noormaa.

Algkoolilastele suunatud tegevusõhtu "Mängime ja meisterdame
muinasjuttu" läbiviijateks on loovpedagoog ja muinasjutuvestja Anneli Vilbaste
ning käsitöömeister Raili Hollo. Lapsed kuulevad ühe rahvaliku muinasjutu, saavad
jutukohased rollid, täidavad kuulduga seostuva käsitööülesande ja
mängivad muinasloo jutuvestja eestvõtmisel ühiselt läbi. Muinasloo, mängude, laulude ja käelise tegevuse ideede allikana kasutame Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatud pärimust.

Autoritunnis on laval Meelika Hainsoo (laul, hiiu kannel, väikekannel), keda intervjueerib Ants Johanson. Laulja ja viiulimängija Meelika Hainsoo on kõige laiemalt tuntud kui ansambli Vägilased juhtfiguur. Samuti on ta läbi viinud Tallinna tantsuklubi ja õpetanud pärimustantsu Viljandi kultuuriakadeemias, mänginud paljudes kooslustes, näiteks ansamblites Strand Rand, Wirbel, Lepaseree.

Nagu kombeks, lõppeb Tartu Folgiklubi traditsiooniliste tantsudega elava muusika saatel: seekord teeb tantsumuusikat noor lõõtsalegend Tarmo Noormaa (laul, lõõtspill), tantsud näitab ette Tiinamai Keskpaik.

Tartu Folgiklubi korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Lisainfo: Liina Vainumetsa, 58115252

www.traks.ee/folgiklubi

teate koostas Liina Vainumetsa

30.11.11

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi avalik kiri Tartu linnavolikogule

Avalik kiri Tartu linnavolikogule

Austatud Tartu linnavolikogu saadikud,

MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsus 4. novembril 2011. aastal kokku Tartu rahvakultuuri ümarlaua, millest võttis osa 18 Tartu erinevate kultuurivaldkondade spetsialisti. Üheks ümarlaua teemaks oli Tartu Karlova gümnaasiumi ümberkorraldustega seonduv. Olukorrast andsid ülevaate kooli direktor Undel Kokk ja muusikajuht Annelii Traks.

Arutelu tulemusena jõudsime oma seltsis ühisele arusaamisele, et toetame Karlova kooli taotlust, et selle kooli gümnaasiumiosa jäägu alles, sarnaselt Miina Härma gümnaasiumile. Mõistame, et linn peab oma koolisüsteemi arendama, kuid palume erandit kõrvuti Härmakooliga just Karlova koolile – mitte lahutada Karlova põhikooli- ja gümnaasiumiosa järgmistel põhjustel:

1. Karlova põhikool ühendatuna gümnaasiumiga on tugistruktuuriks omakultuuris kahele koorikollektiivile – Tartu poistekoorile ja neidudekoorile Kurekell.

Suurkollektiivide ülalpidamine ja arendamine on kulukas ja töömahukas, seepärast tuleks suhtuda eriti suure ettevaatusega hästi toimivate struktuuride läbitöötamata restruktureerimisse. Kooli muusikaõpetajad teevad iga kooripoisiga individuaalset tööd, mida saab korraldada siis, kui õpilased on oma koolis.

Väärib austust, et Karlova kool on suutnud ka majandussurutise päevil hoida alal stabiilselt arenevad kõrgtasemel suurkollektiivid, mille järgi tuntakse Tartut ka mujal Eestis ja raja taga.

2. Me näeme Karlova koolil tulevikus suurt potentsiaali.

Miks säilitada just muusikakallakuga kool?

Muusika ei ole pelgalt kunst, see arendab lapse kommunikeerumisvõimet ja tõstab isiksuse sotsiaalset võimekust. Koolis on võimalik muusika süvaõppe läbiviimise kõrval arendada sotsiaalseid kallakuid, samuti loovmajanduse kallakut. Nendel aladel on praegugi tuntud Karlova gümnaasiumi vilistlased Erik Sakkov, Indrek Mustimets, Paavo Nõgene jt. Karlova koolis on saanud esimesed hääleseade tunnid Rahvusooperi lauljad Rauno Elp, Helen Lokuta, Alar Haak, vabakutseline Ivo Posti, Stockholmi Kuningliku Ooperi solist Alar Pintsaar jpt. Me soovime ka tulevikus saada eesti kultuurile ja ühiskonnaelule sama väärikat juurdekasvu.

3. Teeb muret, kui gümnaasiume jääb mõne aasta pärast puudu: sõnumid maailmamajandusest ei sisenda kindlustunnet, kas edaspidi leidub vahendeid uute koolide rajamiseks.

4. Ka riigieksamite edetabelis on Karlova koolil väärikas positsioon.

5. Igal koolil on oma hing, me toetame Karlova kooli hinge ja edasikestmist.

Haridus ja kultuur peavad käima käsikäes – haridus annab kultuurile jätkusuutlikkuse, kultuur lisab haridusele hinge ja juured.

Austusega, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Folgiklubi 7. oktoobril

Tartu Folgiklubi kutsub ringmängudele, kontserdile ja tantsima taas reedel 7. oktoobril kell 18 Vilde I korrusele.

Oodatud on nii suured kui väikesed folgisõbrad. Pisipere saab kontserditüdimuse korral kolistada mängunurgas.

Tartu Folgiklubi algab ringmängutunniga, mida seekord veab Mikk Sarv, keda tunneme nii Rein Marani filmide muusika loojana kui arvukate filosoofilis-pärimuslike raadiosaadete ja artiklite autorina.

Autoritunni esinejaks on palutud Aleksander Sünter, kes tõi kaasa oma pereansambli. Esinejaga vestleb Ants Johanson. Aleksander Sünter on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia taustaga pärimusmuusik, kes praegu töötab samas õppeasutuses õppejõuna. Muusikuna tunneme Sünteri Sassi ansamblist Oort (www.oort.ee).

Kümme aastat tagasi asutas Sass Tartumaa rahvakultuuri keskseltsi (www.traks.ee), mille juures ta ise enam ei tegutse. Kuid just sellesama seltsi algatusel toimub ka Tartu Folgiklubi ning soovib oma asutajat 10nda sünnipäeva puhul tervitada.

Viimase aasta jooksul on Sass andnud rea kontserte oma autorilauludest ja esinenud pereansambliga.

Aleksander Sünteri pereansamblisse kuuluvad:

* Aleksander Sünter – laul, kitarr, lõõtspill
* Tiina Sünter – laul, klaver
* Hiie-Helena Sünter – laul, metallofon
* Liisa-Katariina Sünter – laul, parmupill
* Olev Mattias Sünter – laul, parmupill
Tartu Folgiklubi kontserdil on kaasategev:
* Toomas Jõks – elektriklaver

Tartu Folgiklubi lõpeb pärimustantsudega, mida õpetatakse kõigile soovijatele. Seekord mängivad lõõtspilli, kitarri ja laulavad Tartu muusikud Asso ja Meelis Int, tantsijaid juhendab Tiinamai Keskpaik. Vennad Indid ansamblist Vennakese laulavad merest, maast, armastusest, noorusest, isamaast ja nii mõnestki muust.

www.traks.ee/folgiklubi

täname: KULKA Tartumaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital, ERR, Vilde, trükikoda Bookmill

Lisainfo:

Liina Vainumetsa

58115252

Simunapäeva pärimuspäevad

Koolivaheajal kutsume 7-12aastaseid pärimushuvilisi lapsi meisterdama ja pilli mängima.

Simunapäeva-pärimuspäevad ERMis 24.-28. oktoobril 2011

Siim teeb sillad soode peale (Simuna khk)

24.-28. oktoobril kell 10:00-12:00 kutsume rahvakultuurihuvilisi lapsi vanuses 7-12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Meie linnalaagri teemaks on seekord simunapäev, mida on peetud hingedeaja lõpuks ja talve alguseks. Teeme üheskoos rahvalikku käsitööd, õpime väikekannelt, flööti, rahvalaule ja -mänge ning osaleme ERMi näituseprogrammis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal. Pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös.

Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Ansambel Triskele esitleb oma uut albumit “Kodavere laulud”.

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert algab 24.septembril kell 15.00 Liivi Muuseumis. Esitlus Tartus on 30. oktoobril kell 14 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas.

Liivi Muuseum on Alatskivi vallas tegutsevaks vaimukeskuseks kujunenud kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalu. Plaadi projekt sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli kohalikku pärimust tutvustama. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ning seejärel sündis idee jäädvustada see heliplaadile. „Kodavere laulud” on salvestatud 2011. aasta suvel Liivi Muuseumi rehemaja kambris.

Plaadil kõlavas laulus „Veikene vaemupoiss” annab tooni pehmekõlaline vadja-taustaga ent venepärase intonatsiooniga Peipsiveere murrak. Albumil võib kuulda ka kaugemate kihelkondade murrakuid, mille rahvalaulikud on muiste Peipsiveere ja Kodavere kanti toonud.

Ansambel Triskele on oma varemilmunud albumite jaoks seadnud ja esitanud eranditult rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne album “Kodavere laulud” on peamiselt keskendunud regilauludele. Ansambli stiilis sulanduvad elavad muusikatraditsioonid, on tunda mõjutusi eri rahvaste pärimusmuusikast.

Heliplaadi valmimist toetasid kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ja Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu - sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine.

www.digifoorum.com/helikodu (helinäited ja plaadi kujundus)

Lisainfo: Toivo Sõmer 55671134

Tartumaal hakatakse ette valmistama kultuurikoda

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” tulemusel peaks aasta 2012 kevadel tööle hakkama toimiv Tartumaa kultuurikoda. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt kaasfinantseeritava projekti esimene kohtumine-arutelu toimub 27. septembril kell 15 Tartus Seltside majas (Pepleri 27) ja on avatud kõigile huvilistele.

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” eesmärgiks on käivitada aprillis 2012 Tartumaa Kultuurikoda - maakondliku kultuurikorraldusele kaasa aitav kolmandat sektorit, avalikku võimu ja omavalitsuste kultuuritöötajaid ühendav koostöökogu. Projekti initsiaator on Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Augustis 2012 toimus avalik konkurss, mille abil pandi kokku kultuurikoja töögrupp. Töögrupp hakkab tegelema küsimustega:

Miks kultuurikoda vaja on?
Milline on loodav kultuurikoda?
Millega hakkab kultuurikoda täpsemalt tegelema?
Kes kuuluvad kultuurikotta?
Milline peab olema valdkondlik ja piirkondlik esindatus kultuurikojas?
Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse inimesed kultuurikotta?
Milline on kultuurikoja suhe avaliku võimu - maavalitsuse, omavalitsuste - esindajatega?

Konkursil osalesid ja töögruppi kuuluvad:
Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Vanemuise Selts
Merle Ilm, MTÜ TuleLoo
Liis Jaamets, Rannu rahvamaja
Tiina Konsen, Tartu käsitööklubi, Tiigi seltsimaja
Ülle Kool, MTÜ Amme Kannel
Eve Koort, Alatskivi keskkool
Meelis Külaots, Konguta rahvamaja
Kadri Leivategija, Tartu Heino Elleri nim. muusikakool
Madis Mikkor, Noor-Eesti loomekeskus
Mariliis Vanaisak, Rõngu rahvamaja, Kodukant Tartumaa
Toivo Ärtis, Kambja raamatukogu

Esimene töögrupi kokkusaamine on avalik. See toimub teisipäeval 27. septembril kell 15.00) Tartus, aadressil Pepleri 27.

Kokkusaamise kava on järgmine:
- Projekti "Kaasav kulturikorraldus Tartumaal" lühitutvustus (Margit Reinkubjas)
- Maakondliku kultuurikorralduse hetkeseisu analüüs (Astrid Hallik)

- Teiste maakondade kogemused (Järvamaa, Põlvamaa)
- Mis toimub kultuurikorraldusega riigi tasemel? (Eino Pedanik)
- Töögrupi liikmete ja konsultandi (Rait Talvik) tutvustamine
- Edasise tegevuskava kinnitamine

Oodatud on kõik huvilised, vajalik eelregistreerimine kuni 26.9.11 kell 17.00:
projektijuht Margit Reinkubjas 5226248 margit@infokratt.ee
(Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige)

24. septembril avab Tartus taas uksed rahvarõivakool

24. septembril on Eesti Rahva Muuseumis esimene koolikell neile, kes on pääsenud rahvarõivakooli kaheaastasele kursusele. Rahvarõivakool on Tartus tegutsenud aastast 2004 ja muutumas aina populaarsemaks. Juba on olemas ka nimekiri neist, kes nõus ootama kaks aastat, et järgmisele koolitusele pääseda.

Rahvarõivakool on kaheaastane koolitus, tegutsemas seekord neljapoolse koostöölepingu alusel. Koostööpartneriteks on Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Jõgevamaa Koostöökoda. Jõgevamaa Koostöökoda on saanud toetusrahad PRIASt.

Rahvarõivakoolis valmistavad kahe aasta jooksul ühe rahvarõivakostüümi ja lisaks laiendavad oma rahvarõiva-alaseid teadmisi pikaajalise kogemusega õpetajate ja etnograafide abil.

Koolituse üheks eesmärgiks on lõpetajatest saada oma piirkonnas laia silmaringiga inimene, kes aitab ja nõustab vajadusel rahvarõivaste kandjaid (tantsu,- laulu jm kollektiivid) valida rahvarõivaid, teab ja osakab juhendada nende tellimise keerulist protsessi jms.

Õpetajateks on Rahvarõivakoolis Silvi Allimann, Virve Valtmann- Valdson, Piia Rand, Reet Piiri.

Vahekokkuvõtteid tehakse Rahvarõivakoolis Rahvarõivapäeval, mis on traditsiooniline kevadine õppepäev ERMis ja kuhu on oodatud kõik, kel huvi.

Lisainfo Janne Vaabla 5106341

Lõõtspillifestival ja Tartu Folgiklubi

Tartu Lõõtspillifestival ja Folgiklubi toovad lõõtsadega elamused

Septembri esimesel nädalavahetusel toimub 18. Tartu Lõõtspillifestival, millele annab avalöögi Tartu Folgiklubi. Kui festival toimub kord aastas, siis Folgiklubi pakub pärimusmuusikat, tantse ja autorilaulu kord kuus läbi terve talvehooaja.

18. lõõtspillifestivali kontserdid toimuvad Tartus Vilde majas (Vallikraavi 4) ja õpitoad Seltside majas (Pepleri 27) 2.-4. septembril 2011. See on Tartu lõõtspillimuusikapäevadest välja kasvanud festival - eesti lõõtspillimängijate kokkusaamine ning erinevate maade lõõtspillimängijate kontserdid Tartus.

Lõõtspillifestivali kontserdid on intiimsed, väikestes kontserdipaikades ning suunatud lõõtspillimuusikat hindavale publikule. Korraldaja Kadri G Laube sõnul on festivali õhkkond võrreldes teiste folkmuusikafestivalidega eriline – lõõtspillipeole ei eksi juhuslikke külalisi. Iga festivalikülaline tuleb kontsertidele muusika, esinejate ja “meie oma pilli” pärast.

Intiimne on ka Tartu Folgiklubi, mille autoritunnis keskendutakse ühe muusikule, autorile, kelle juured on pärimuses ja kelle laulus-mängus tärkab loomingut. 2. septembri autoritunni külaline on Mari Kalkun, temaga vestleb Ants Johanson.

Festivali avalöögi, Tartu Folgiklubi alustab ringmängutund, kuhu oodatakse nii väikeseid kui suuri nädalavahetuse jaoks meeleolu looma. Sedakorda õpetavad ringmänge festivali peakorraldaja Kadri G Laube, tuntud lõõtspillimängija Aleksander Sünter ning viiuldaja Marju Varblane.

Festivali programm on kirev – lisaks eesti muusikutele saab kuulda külalisi Lätist, Leedust, Sloveeniast, Taanist, Venemaalt ja Rootsist. Mängitakse klassikalist muusikat, jazzi, erinevate maade rahvamuusikat. Lisaks eesti lõõtspillidele kõlavad bajaanid, karmoškad, akordionid ja bandooniumid.

Igal aastal on Lõõtspillifestivali raames ka tasuta õpitoad – lõõtspillimänguga alustajaid ja juba mängumehi oodatakse Seltside majas (Pepleri 27, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts).

Laupäeva keskpäeval saab Tartu kesklinnas kuulda üle poolesaja lõõtsaga pilli – Rüütli tänav ja Raekoja plats on kuulutatud paariks tunniks Lõõtspillitänavaks, kus igal nurgal ja pingil mängivad festivali esinejad ja külalised. Festivali üheks menukaimaks kontserdiks on Igamehekontsert, kus mängivad kõrvuti algajad ja edasijõudnud, õpilased ja õpetajad.

Kui festival lõppeb pühapäeval Tartu Kultuurkapitali Jüri Uppini nimelise stipendiumi väljaandmisega, siis Tartu Folgiklubi jätkab pärimuse lainel läbi terve hooaja – iga kuu esimesel reedel Vilde kohvikus. Autoritunnis esinevad sel hooajal veel Aleksander Sünter, Mikk Sarv, Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu, Sakarias Leppik, Heilo Aadla, Mart Johanson ja Mari Pokinen.

www.traks.ee/folgiklubi

www.lootspill.ee

Lisainfo: Kadri Giannakaina Laube – Tartu Lõõtspillifestivali peakorraldaja

tel. +372 511 7348

kadri<ät>lootspill.ee

Skype: kadriglaube

Liina Vainumetsa – Tartu Folgiklubi korraldaja

Tel 58115252

laagrisse<ät>gmail.com

Tartu Folgiklubi ja 18. Lõõtspillifestivali toetajad ja koostööpartnerid:

Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Tartu linn, SA Tartu kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusringhääling, Vilde kohvik, Hasartmängumaksu Nõukogu, Bookmill trükikoda, Eesti kirjandusmuuseum.

Helikodu esitleb Tartumaa rahvamuusika esikplaati

Reedel 22. juulil kell 16.30-18 toimub Tartus Pirogovi platsil Maalinna laval stuudio Helikodu plaadi „Tartumaa Rahvamuusika I“ esitluskontsert, kus esinevad Johanson ja Vennad, ansablid Viislepp, Aroopia ja Triskele.

Album pealkirjaga “Tartumaa rahvamuusika” pakub linnulennulise valiku end Tartuga sidunud pärimuslaulikute lugudest, millest valdav osa on üles võetud stuudio Helikodu 2010-2011 kõige esimestel salvestussessioonidel. Meie eesmärgiks on üllitada esimene Tartumaa rahvamuusikat tutvustav CD ja Tartut ja maakonda esindav heliline visiitkaart. Kogumikul on esindajat 15 erinevat rahvamuusika kooslust, kuid heliplaat on alles Helikodu tegemiste algus – oodata on veel nii üksikesitajatele pühendatud albumeid kui kogumikke.

Siin astuvad üles lauljad ja ansamblid, keda kuuleme Tartut esindamas kõigil suurematel folgipidudel, samuti pärimusmuusikute noorim põlvkond. Just spetsiaalselt Tartu albumi jaoks on arhiividest leitud lugusid, mis räägivadki Tartust – „Tardo Liinast“, nagu ütleb siinne murdekeel.

Näiteks on Tartumaa rahvamuusika albumi üks põnev üllitis Lauri Õunapuu ja Lauri Sommeri ühine ettevõtmine esitada vanima Eesti soost luuletaja Puhja köstri Käsu Hansu tartu-võro murdeline nutulaul "Oh! ma waene Tardo Liin", mis räägib Tartu linna hävitamisest Põhjasõjas 1708. aastal Sellest kurvast laulust hoolimata on albumi üldine toon aga pigem rõõmus ja mänguline, mainekate rahvalualupuntide kõrval annavad värvi mõned salvestused lasteandamblitelt.

Albumi tehnilise kvaliteedi ja terviku loomisel tegid spetsialistid äärmiselt põhjalikku tööd, seega loodame siiralt, et tulemus on nauditav!

Stuudio Helikodu ongi loodud Tartumaa rahvamuusika salvestamiseks, tipptasemel salvestustehnika soetamiseks saadi toetus Kodanikuühiskonna Sihtasutuselt – täname!

Ansamblid ja lood albumil „Tartumaa rahvamuusika I“:

1. Liinats'uraq – Oh seda Tardo Liina

2. Väike Hellero – Kiigelaul

3. Ülemakstud Rentslihärrad – Miks?

4. Triskele - O nõse üles engeken

5. Ütsiotsõ – Süü karja

6. Väike Hellero ja lapsed – Lambamäng

7. Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann – Kui mina hakkan laulemaie

8. Lauri Õunapuu ja Lauri Sommer – Oh! ma waene Tardo Liin

9. Aroonia – Päike poega päälä ilma

10. Kaval Käsi – Londoni linnas

11. Angõrhain – Vanakura tants

12. Sinimaniseele – Imetegija

13. Viislepp – Tammeke, sa matal puu

14. Tsõdsõpujaleelo – Tille teopoiss

15. Johanson ja Vennad – Tuhat tänu

Helikodu on üks mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (TRAKSi) projektidest, nagu ka Maalinn, mis Hansapäevade ajal 22.-24. juulini Tartus Pirogovi platsil aset leiab.

lisainfo albumi ja Helikodu ja TRAKSi kohta:

http://www.digifoorum.com/helikodu/

Helikodu kunstiline juht Toivo Sõmer 55671134

Helikodu arendusjuht Meris Tammik 5162921

pressiteate koostas Liina Vainumetsa 58115252

TRAKS kutsub Tartus Hansapäevade ajal Maalinna!

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (TRAKS) kutsub Tartus Hansapäevade ajal Maalinna!

22.-24. juulini toimub Tartus Pirogovi platsil Maalinn, kus kõlab pärimus- ja noortemuusika, saab tutvust teha seltsitegevuse, pillimängu, tantsu ja käsitööga. Tegevusi jätkub hommikust õhtuni nii väikestele kui suurtele. Terve pühapäeva on kõigile avatud tantsupõrand traditsioonilise muusika ja tantsuõpetajaga. Tantsupõrand, kontserdid ja Maalinna külastamine on tasuta!

Maalinn on avatud:

Reedel, 22. juulil kell 10.00-20.00

Laupäeval, 23. juulil kell 10.00-21.00

Pühapäeval, 24. juulil kell 10.00-17.00

Maalinnas saab valmistada nukke, puuloomi, ehteid, punuda paelu (pealekauba kallistusega), küsida nõu rahvarõivaste tegemisel, maalida savikujudele, uudistada sepatööd, kuulata Muinasjutuaias lugusid (kitsede seltsis). Eesti Rahvapärimuse Kool pakub Rahvamängude ja meisterdamiste õuetuba. Soetada saab käsitööesemeid, Peipsiveere hapukurki, suitsukala ja uhhaad, Uhti leiba, lasta graveerida ehetele ja küsida keskaegselt ennustajalt, mida tulevik toob. Seltsitegevust tutvustavad Kambja vald, Peipsiveere Kallaste Noortekeskus, SA Lõuna-Eesti Turism, Tartu Koduta Loomade Varjupaik, Uhti kõrts. TRAKSi pärimusring Kaval Käsi kutsub õppima pärimuspille ja lugusid Maalinna lavalt (torupill, väikekannel, viiul, hiiu kannel, laulud); TRAKSi muusikud ja tantsuõpetajad kutsuvad terveks pühapäevaks jalga keerutama tantsupõrandal. Lisaks eesti pärimusmuusikutele on kohal katalaani muusik ja tantsuõpetaja Marc August Muntanya.

Lavaesinejate hulgas on ka Kalevipoja Suveteater, mitu tantsutruppi, õhtuti esinevad noortebändid X-Panda ja KMS.

Maalinna kava laval:

Reede, 22.juuli

12:00 Torupillipooltund. Pärimusmuusik Kalle Sõber

12:45 Kalevipoja Suveteater

13:00 Margit Tali ans. Karupoegadega

13:30 Väikekandlepooltund. Pärimusmuusik Eva Väljaots

14:00 Viiuli ja hiiukandle pooltund. Pärimusmuusik Annika Oselin

14:40 Kalevipoja Suveteater

15:00 Rahvalaulud ja pillilood ühtelaulmiseks ja kaasaelamiseks

15:30 Tantsutrupp Flamante

16:30 "Tartumaa rahvamuusika 2011" plaadi esitlemine (Liinatsuraq, Viislepp, Triskele, Ütsiotsõ jt)

18:00 Tantsuselts Passion in Motion

18:30 Elva country-line tantsijad

18:40 Õed Šhahrazad

19:00 X-Panda

Laupäev, 23.juuli

12:00 Torupillipooltund. Pärimusmuusik Kalle Sõber

12:30 Elva Muusikakooli akordionistide ansambel

13:00 Väikekandlepooltund. Pärimusmuusik Eva Väljaots

13:30 Lauluansambel Mis sest

13:45 Kambja naisansambel Lüüra

14:00 Rahvalaulud ja pillilood ühtelaulmiseks ja kaasaelamiseks

14:30 Annika Oselin ja Kristin Tõnisson

14:45 Elva flamenko tantsijad

15:00 Iiri tantsu trupp Solas

15.30 Poola Klubi Polonez

16:00 Mustlastantsutrupp "Maljarka"

16:30 Rahvatantsurühm Upsijad

17:15 Tantsutrupp „Nii ja Naa“

17.30 Poola Klubi Polonez

18:00 Tantsuselts Passion in Motion

18:30 - Marc August Muntanya - katalaani tantsud ja laulud, sh. õpituba

19:00 KMS

Pühapäev, 24.juuli

Tantsupõrand

10:00 Kandled, torupill

11:00 Karmoškad

12:00 Lõõtsad

13:00 Viiulid

14:00Lõõtsad

15:00 Ühisjämm

Pilli mängivad Asso Int, Helen Kõmmus, Kadri Laube, Marju Varblane, Ülle Kool, Marc August Muntanya jt.

Tantse juhendab Maarja Hõrn abilistega

Info Maalinna kohta:

http://www.hansapaevad.ee/Maalinn_78.htm

Maalinna korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (TRAKS), projektijuht on Karmen Paavel (Puidak).

Lisainfo Karmen Paavel 5585691

karmenikas@gmail.com

pressiteate koostas Liina Vainumetsa 58115252

tartufestivalid@gmail.com

Improvisatsioon vanamuusikas

Aeg: 28. mai, 14.00
Koht: Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9)
Juhendaja: Tõnu Sepp

Tõnu Sepp on käinud Tallinna Lastemuusikakoolis, Tallinna Muusikakoolis ja on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi flöödi erialal 1979. aastal. Vanamuusika osas on ta iseõppija. Oma teadmisi ja praktilisi kogemusi on Tõnu Sepp oma õpilastega järjekindlalt jaganud juba üle 30 aasta. Erilist tähelepanu on ta pööranud just laste õpetamisele. 1971. aastal hakkas ta esimesena Eestis vanamuusika-alast õpetust jagama Viljandi Lastemuusikakoolis. 1971. aastal asutas ta ka varajase muusika ansambli Viljandi Linnakapell, mida ta juhatas kuni 1989. aastani. 1982 pani Tõnu Sepp aluse Viljandi Vanamuusika Festivalile (tol ajal nimega Viljandi Vanamuusika Päevad), mille kunstiliseks juhiks ja korraldajaks ta oli kuni 1989. aastani. Alates 1992. aastast on ta töötanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi juures muusikakoolis, mille juhatajaks ta oli kaks aastat. Alates 1995. aastast juhatas ta samas meistriklassi, millest on välja kujunenud stuudio Vaikuse Muusika. Tõnu Sepp on koostanud ja välja andnud siiani ainukese arvestatava eestikeelse plokkflöödiõpiku. Kõigi nende aastate jooksul on Tõnu Sepp tegutsenud ka pillimeistrina – tema kätetööna on valminud lugematu hulk varajase muusika instrumente.


Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas. Juhendajateks on oma ala professionaalid, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel rakendatakse need võtted kohe ka praktikasse.

Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine; maksimaalne osalejate arv 12
Ühe töötoa hinnaks on 3 eurot



Lisainfo ja registreerimine
Jaanika Jaanits
Jaanika.jaanits@erm.ee


Improvisatsioonikursuse läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital

Mõtisklusi Regiööst

Rahvamuusikasõber Tiinamai Keskpaik külastas 20. mail 2011 Tartus festivali Regiöö ja blogib sellest niimoodi:

Reedel, 20. mail 2011tulid endises Plink-Plonkis lavale läti „hundid“. Vilki – eesti keeles hundid, on peamiselt Riias tegutseva meesteansambli nimi. Seitse tugevat läti meest on pühendunud sõdurilaulude laulmisele. Mitmes laulus kordus Kurzeme ja koduigatsuse temaatika. Mehed nagu muiste seisid külg-külje kõrval laval ning nende hääled kõlasid võimsalt. Nende etteaste algas sarvetervitusega ning kogu kava oli väga professionaalselt läbi töötatud, sisse toodi mitmeid erinevaid muusikainstrumente alates 10- keelsest kandlest lõpetades torupilli ja akordioniga. Lood olid lühikesed, lauldud enamasti unisoonis, või burdoonnoodi saatega, viimases laululoos olid eriti muljetavaldavad ühe mehe häälega tekitatud ülemhelid. Võis ette kujutada viikingiteaegseid mägedepoegi, kelle kaunis mehine tämber kandub ülevalt mägedelt alla metsadesse ja orgudesse. Korra vilksatas mul peast läbi üks mõte, et selline maagiline, täis ürgset jõudu, meestelaul sobiks suurepäraseks hommikuseks äratuseks. Läti naistel on nende meestega vedanud.

Kuna mehed olid lubanud pool tundi laulda ning siis kohalikele tantsusamme õpetada, siis saalis ringi vaadates võis märgata väiksest rõõmsat nihelust naiste poolel, kes läti võimsate mägedehuntide kutset tantsule ootasid. Ja siis tulidki mehed lavalt saali tantsupõrandale. Kõige esimese tantsu tegid nad omavahel ringis. Järgmisse tantsu kaasasid nad ka kohalikke, kuid esialgu siiski ainult mehi! Ilmselt oli peamine põhjus ka traditsioonidele truuks jäämine, sest nö viikingite ajal olevat tants olnud rituaalsem, jõulisem ning rohkem meeste pärusmaa. Osa Vilki lauludest ja tantsudest ulatuvat lausa jääaega, jutustas mulle hiljem üks ansambli liikmetest. Aga siis tuligi kauaoodatud võimalus ka naistel tantsupõrandal „läti huntidega“ jalga keerutada. Ja see oli ilus lõpetus.

Kui läti grupp Vilki lõpetas, siis astus lavale leedu tuntud folkloorigrupp Visi. Kui eestlastel on ütlemine „Laena mulle kannelt, Vanemuine“, siis leedu grupi puhul oleks see olnud täiesti teemakohane. Laval istus pikkade hõbehallide paksude juustega vanem meesterahvas ja mängis kannelt, seda oli kaunis vaadata ning ka kuulata. Kolmanda looga liitus juba suurem folkloorigrupp, mis koosnes neljast mehest ja neljast naisest. Leedu mitmehäälne laul on imetlusväärne. Sedavõrd pühalik ning lausa sakraalne lummus hõljus üle saali. Toosama vana mees, kes oli enamikele lugudele eeslauljaks – võiks veel märkida, et teised ansambliliikmed olid tunduvalt nooremad – tema hääl oli nii nooruslikult värske ja puhas ning samal ajal täis väge. Kuigi mehi ja naisi oli ansamblis pooleks, oli valdavalt kuulda meeste hääli. Minu jaoks oli see kindlasti positiivne moment, sest ka leedu meestel olid väga kaunid hääled. Võimas meeste laul oligi vast selle päeva märksõna. Ja seda oli tunda lausa füüsiliselt, kui hiljem sama ansambel tantsulugusid mängis. Meesenergiat oli kandunud ka naistesse, nii et tantsida oleks võinud kasvõi hommikuni!

Rahvarõivapäev 2011

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Eesti Rahva Muuseum esitlevad:

Rahvarõivapäev 2011

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas 28. mail 12.00.

Marju Kõivupuu loeng „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui

sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“

Tartu Rahvarõivakooli lõpetamine, kostüümide esitlus

Konkursi „Minu lemmik ERMi kogudest“ lõpetamine ja näituse avamine

Rahvarõivaalane nõustamine oma ala spetsialistidelt kogu päeva jooksul.

Oodatud on kõik rahvarõivahuvilised.

Rahvarõivapäev on Tartu Rahvarõivaste valmistajate kooli traditsiooniline ettevõtmine.

Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba aastast 2005. Kahesaastase
koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks oma ala spetsialistid.

Rahvarõivapäev 2011 on järjekordse kursuse lõpupäev. Näha saab 2009-2011 valminud
kostüüme.

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu.

Lisainfo:

tel 7350 445 ERM või

tel 5106341 Janne Vaabla Rahvarõivakooli projektijuht, kostymix@gmail.com

RegiÖÖ 2011 - VIIKINGITE AEG!

Traks esitleb: RegiÖÖ 2011 - VIIKINGITE AEG! 19. - 21. mai
RegiÖÖ 2011 - VIIKINGITE AEG! 19. - 21. mai
www.tartu.ee/regioo

Vilde Lokaal & Kohvik
Vallikraavi 4
Tartu, Estonia

ESINEVAD: Sunnfjord Group (Norra), Miriam Andersen (Rootsi), Vilki (Läti), Visi (Leedu), Oort (Eesti), Triskele (Eesti), Mehepojad (Eesti), Dialekt, Vaikuse Muusika, Väike Hellero, Liinatsuraq,Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Viisilepp, Kristjan Lüüs jt.

Festivali pass: 5/7€
Üksikpilet: 2/4€
soodus: õpilased, tudengid, pensionärid

On ka võimalus näha ja osta muinasesemeid! (vaata tutvustust allpool)

FESTIVALI PROGRAMM:

NELJAPÄEV, 19. mai Vilde lokaal II korrus
20:00 Avamine - Skandinaavia Gala Tasuta!
SUNNFJORD GROUP (Norra) muusika ja tantsu õpituba
MIRIAM ANDERSEN (Rootsi) vanaskandinaavia muusika
Regijämm vabas vormis musitseerimine, oodatud on kõik pillimehed ja lauljad-tantsijad

REEDE, 20. mai Vilde kohvik I korrus (endise Plink-Plonki ruumid)
19:00 Tartumaa Rahvamuusika CD esitlus*, ansambli Ütsiotsõ CD esitlus 2/4 eur
*Väike Hellero, Liinatsuraq, Triskele, Ütsiotsõ jt.
21:00 Balti Gala 2/4 eur
VILKI (Läti) muusika ja tantsu õpituba
VISI (Leedu) muusika ja tantsu õpituba
*vahepalaks Kristjan Lüüsi omalooming kohvikus
24:00 OORT 2/4 eur
Regijämm vabas vormis musitseerimine, oodatud on kõik pillimehed ja lauljad-tantsijad

LAUPÄEV, 21. mai Vilde kohvik I korrus (endise Plink-Plonki ruumid)
15:00 Balti Gala 2/4 eur
VISI (Leedu) muusika ja tantsu õpituba
VILKI (Läti) muusika ja tantsu õpituba
17:00 MIRIAM ANDERSEN (Rootsi) vanaskandinaavia muusika 2/4 eur
TRISKELE vanad regilaulud ja rahvakoraalid
19:00 Lõpetamine - Eesti Rahvamuusika Gala* 2/4 eur
*Vaikuse Muusika, Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa, Dialekt, Mehepojad, Viisilepp
Festivali külalised, üllatused, lõpujämm

FESTIVALI TUTVUSTUS:

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (TRAKS) teatab rõõmuga, et arhailise loomingu festival RegiÖÖ toimub sel aastal juba kümnendat korda! Ja nagu kombeks, tegeleb festival loominguliselt ühe müütilise teemaga – aastal 2011 on teemaks „VIIKINGITE AEG“, mille ümber pärimuslaulikud ja pillimehed loovad oma müütilise heliruumi. Regiöö toimub 19.-21. maini 2011

Tartus Vilde lokaalis ja kohvikus (endine Plink-Plonk).

Festivalil saab eheda pillimuusika saatel õppida ja tantsida norra, rootsi ja baltimaade traditsioonilise tantse.

RegiÖÖ külaliseks on tuntud rootsi lauljatar ja riksspelman, st meisterlik rahvapillimängija Miriam Andersén. Haldjahallide juustega Miriam on ka varajase muusika spetsialist ning valdab mitmeid arhailisi instrumente. Tartusse võtab ta kaasa gusli – viikingite metallkeeltega lüüra, et esitada viikingi poeetide ja virtuooside skaltide pärimuslaule.

Norra pillimehed on tulnud kohale Sunnfjordi külast, festivali kunstiline juht Toivo Sõmer kinkis nende kooslusele nime Sunnfjord Group. Ehedad norra rahvamuusikud jõuavad Tartusse koostöös Tartu ülikooli skandinavistika osakonnaga, tänu norra muusika ja tantsu tundjale Ingunn Stokstadile, kes õpetas norra tantse juba eelmise aasta Regiööl. (Kui eelmisel aastal mängis norra muusikat Tartu ansambel Grupeto, siis sel korral tantsutavad rahvast tõelised norra külapillimehed!)

Läti tantsutuba veavad kuus „hunti“ - ansambli Vilki nimi tähendab maakeeli „Hundid“. See läti meestepunt on pühendunud sõdurilaulude laumisele, pillide ehitamisele, sõjariistade ja ehis-sepiste loomisele. Leedust tuleb väga mainekas ja aastakümneid tuntud ansambel Visi. Kõlab leedu unikaalne mitmehäälne laul (sutartines), ballaadid kandle saatel, tantsumuusika väga auväärsetelt Leedu
rahvamuusika asjatundjatelt. Kuulda saab traditsioonilisi rahvapille (kannel, haamerkannel, viiul, flöödid, trumm, torupill jms).

Eesti pärimusmuusikud esitlevad RegiÖÖl kahte uhiuut heliplaati. Üks on ansambli Ütsiotsõ album, selles ansamblis kannavad loovalt edasi neli meest võro ja seto meestalaulu. Tartu ja Tartumaa rahvamuusikute esindusplaat „Kodu heli“ on valmis ka uuel salvestusstuudiol Helikodu, mis tegutseb alates 2010. aastast Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (TRAKSi) juures. Plaadil on esindatud Vennad Johansonid, Oort, Triskele, Lauri Õunapuu, Lauri Sommer, Liinatsuraq, Väike Hellero, Tsõdsõpujaleelo, Tarmo Noormaa, Angõrhain, Helen Kõmmus, Anneli Vilbaste,
Sinimaniseele, Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann, Ütsiotsõ, Kaval Käsi (TRAKSi lapsed) ja Väike Hellero lapsed. Eesti noortest pärimuspuntidest astuvad RegiÖÖl üles veel Dialekt, Mehepojad, Kristjan Lüüs ja teised.

Ja nagu Regiööl on tavaks, lõpevad kõik kontserdiõhtud öise Regijämmiga, kus kõik esinejad ja kuulajad saavad koos tantsida, laulda ja elust rõõmu tunda.
Avasta endas lauliklind ja astu sisse müütilisse RegiÖÖsse, et hetkeks kohtuda tõeliste viikingitega!
Sel aastal pakume külastajatele võimalust soetada endale muistset käsitööd - Merlin Lõivu ja Vanakaru muinasehted ja kõlavööd (külasta: http://valukoda.ee/ ja http://etnoehe.wordpress.com/). Kristel Põldma pakub huvilistele telgedel kootud villast kangast ning sepiseid (külasta: http://www.kangakudumine.ee/epood/).

Toetajad: Tartu linn, Eesti kultuurkapital, EV kultuuriministeerium, Helikodu, TRAKS, Kuku raadio, ERR kultuuriteated, Alo TV, Jaskar, Postimees.

festivali kava: Toivo Sõmer 55671134
festivali korraldus: Sulev Salm 5017775
pressiteate koostasid: Liina Vainumetsa 5283150, Jaanus Karlson 56490637